Vana naine teab armastuse värvi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Amanda Põder

FOTO: Lauri Kulpsoo

«Sada kaks – on see vast number!» sõnas Amanda Põder lilli vastu võttes ja vangutas pead, nagu jutt ei käiks temast, vaid kellestki teisest.


Saja kahe aastase Amanda Põdra ettevalmistused sünnipäevaks algasid lokirullide väljaotsimisega üleeile õhtul.



Rullid olid väikesed ja kummist ning need keeras Amanda Põder endale pähe ise.



Amanda on kunagi olnud Tartus Narva maanteel Kivisilla lähedal asunud juuksuriäri omanik ning tema kohe on niisugune proua, kes välimusele rõhku paneb. Soeng ja maniküür peavad alati korras olema – see on Amanda kindel usk ja veendumus.



Ööl vastu oma sünnipäeva tegi Amanda Põder aga tembu. Temp väljendus selles, et kui tütar Maie Oras oma ema sünnipäevahommikul tema tuppa tervitama läks, nägi ta, et ema on ühest oma panipaigast suure teki – selle, millel kassipilt peal – välja otsinud ning diivani seljatoele sättinud.



Tekk oli sohval sile nagu siid, ei ühtegi kortsu ega volti kuskil, ning võis vaid imestada, kuidas kahe kepi najal toas ringi liikuv Amanda Põder selle sättimisega hakkama sai ja kui kaua see aega võttis.



Kassipildiga tekk on Aman­dale tähelepanuväärne selle pärast, et naise neiupõlvenimi on Kass. Ta ise põhjendas öist toimetamist nii, et ta oli tähtsa päeva eel närveerinud ja uni ei tahtnud tulla ning nii see kassipildiga tekk meelde tuligi.



Amanda Põder laskis end tähtpäeva puhul ka väga hea meelega pildistada, pööras pead just sinna, kuhu vaja, ja naeratas. Kui fotosessioon lõppes, päris ta, et kui tohib, laulab ta midagi. Ning laulis terve pika salmi Uno Loobi repertuaari kuuluvast laulust «Mis värvi on armastus?».



Küsimuse peale, mis värvi siis armastus on, sõnas Aman­da, et armastus on õhtueha värvi. Sest vaid siis, kui kaks inimest on koos ühel soojal suveõhtul, mil hämarus hakkab saabuma, on tingimused armastuse lõkkelelöömiseks olemas, selgitas ta.

Tagasi üles