Linn võttis appi ehitiste restaureerimise eriala tudengid, et jõuda selgusele, kuidas on säilinud ja millises olukorras on Karlova miljööväärtusliku piirkonna 500 maja.
Tudengid uurivad Karlova vanu maju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praeguse olukorra kaardistamine on alus selleks, et need majad ka tulevikus säiliksid,» ütles Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Reesi Soodla. «Kui pilt on olemas, siis saab selle põhjal juba otsustada, kuidas edasi tegutseda.»
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Tartu kolledži ehitiste restaureerimise eriala tudengite ülesandeks on nende juhendaja dotsent Aime Ruusi sõnul uurida maja ajalugu ja kirjeldada selle välisilmet, pannes tähele näiteks konstruktsioonikahjustusi. Samuti värvi kulumist, niiskuskahjustusi, akende ja uste säilimist või uutega asendamist ja muudki.
Tööd jätkub
Töö tulemusel valmib iga maja kohta eraldi raport, mis jääb linna kultuuriväärtuste teenistuse kasutusse.
«Üldiselt olid majad ikka üsna kehvas seisus, väga vähesed olid korda tehtud,» ütles TTÜ Tartu kolledži ehitiste restaureerimise eriala 4. kursuse tudeng Martti Mäger, kes uuris koolipraktika käigus Karlova maju läinud kevadsuvel.
«Tööd oleks seal väga palju, aga samas neid majaomanikke, kellel on piisavalt ressursse maja kordategemiseks, on vähe,» lisas ta.
Linna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti Soodla sõnul kipuvad lagunema eelkõige lihtsamad puitmajad, mille väärtust omanik ehk ise hinnatagi ei oska.
«Majade hooldamatus on tõsine probleem,» nentis ta ja tõi näite, et sageli on hoone tänavapoolne külg rahuldavas olukorras, kuid hoovi poolt on maja väga viletsas seisus.
Samas on Soodla sõnul Karlovas ka pärle, mida omanikud on väga hoolikalt restaureerinud. «Ilusat ja erilist maja ikka ei lasta naljalt ära laguneda,» nentis ta.
Väiksed üllatused
Suuri ajaloolisi üllatusi pole asjatundjate majahoovi piilumine seni Soodla sõnul pakkunud, kuid välja on tulnud mitmeid põnevaid detaile, näiteks vana kaev, munakivisillutis või vihmaveetorude alused kivid.
«Eks omanik on neid ka ise märganud, aga nüüd saab ta teada, milline tähendus neil tegelikult on,» rääkis ta.
Praeguseks on linnal ülevaade umbes 300 Karlova ajaloolisest puitmajast ning paarisaja hoone uurimine ootab veel ees. Kokkuvõtte miljööväärtusliku piirkonna majadest saab Soodla sõnul teha loodetavasti järgmisel aastal.
«Sellist ülevaadet on väga vaja, sest praegu ei teagi linn, riik ega investorid, mis seisus need majad on ja mida seal ette võiks võtta,» lausus ehitiste restaureerimise tudeng Mäger.
«Muidu need majad lagunevad lihtsalt ära,» lisas ta ja arvas, et ajalooliste elamute omanikke peaks rohkem toetama ning innustama oma maju korras hoidma.
Karlova majad
• Karlova puitmajad on ehitatud valdavalt 1910. aastate alguses ja osaliselt ka 1920. aastatel.
• Miljööväärtuslikku piirkonda jääb 500 maja.