Ühe tööpäevaga võib sinisest koidulast saada kümme jakobsoni, kui on piisavalt loovust ja lennukaid mõtteid, selgus Tartu Postimehe eksperimendist sajakroonise rahaga.
Kuidas panna 100 krooni päeva jooksul teenima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aega oli üks päev ja kasutada sada krooni, et sellest võimalikult suur summa kasvatada. Just sellise lähteülesande ees seisid kolm eksperimendis osalejat – Victory Trainingsi loo-vustreener Harald Lepisk, noorte liidrite arendamisega tegelev tudengiorganisatsioon AIESEC ja Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht Erik Puura.
«Tegelikult oli see ikka päris raske ülesanne,» nentis AIESEC Tartu juht Vahur Mäe ja rääkis, et keeruliseks tegi ülesande see, et ressursid olid piiratud ja aega vaid üks päev.
Pakaselised ärimõtted
Ideid oli AIESECi meeskonnal mitmesuguseid, alustades kingade viksimisest ning lõpetades Nintendo Wii mängu pakkumisega Raekoja platsil. Lõpuks jäid noored pidama mõttel müüa soodsa hinnaga kuuma puljongit.
«Väljas on väga külm ja meile tundub, et inimesed võiksid tahta sooja suppi osta,» selgitas Mäe.
Ühe topsitäie puljongi omahinnaks tuleks Mäe selgitusel üks kroon ning kui seda viie krooniga müüa, saaks sajast kroonist päevaga viissada. Samas ei piirduks Mäe sõnul päeva kasum viiesaja krooniga, sest kui esimene raha on teenitud, saab poest puljongikuubikuid juurde osta.
Külm ilm innustas ka ülikooli ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juhti Erik Puurat, kes müüks rahvarohketes kohtades teed või kohvi.
«Kohvikutes on kohvi ja tee hinnaks müstilised 20–40 krooni. Hinna kujundab pigem kohviku traditsioon ja õhkkond, mitte toote omahind,» rääkis Puura ja lisas, et neile, kes ootavad kohvist vaid sooja ja ergutust, puudub odav alternatiiv.
Ühe topsi kohvi või tee omahind tuleks Puura arvestusel alla krooni ja kui müüa kuuma kosutavat jooki viie krooniga, teeniks 550 krooni, kallima hinnaga müües rohkemgi. Et äri paremini läheks, võiks peale juhuslike möödakäijate ja bussipeatuses külmetavate inimeste Puura soovitusel kinni püüda ka mõne turistide grupi, kes pakases Tartuga tutvust teeb.
«Tegelikult raha kui selline pole eesmärk,» ütles loovus-treener Harald Lepisk ja rääkis, et eesmärk on pakkuda inimestele seda, mida neil vaja on.
Lood väärtust
«Mida rohkem väärtust luua, seda rohkem on inimesed nõus maksma,» tutvustas Lepisk põhimõtet, mille ta võttis rahaga eksperimenteerimise aluseks.
Nii võiks Lepiski sõnul kraapida hommikul tööleminemise ajal magalarajoonis autosid lumest puhtaks, olla stiiliassistendiks vastassoost vallalistele poes šoppamisel või müüa helkuriteta jalakäijatele helkureid kohas, kus politseipatrull on lähedal.
«Samas võib ka lihtsalt osta sajakroonise kõnekaardi ja helistada läbi kõik inimesed, kes sulle raha on võlgu,» lisas ta naerdes.
Kui aga loovustreener ise sooviks päevaga sadat krooni mitmekordistada, korraldaks ta tuttavatele ettevõtjatele äriideede värskendamise ning genereerimise töötoa, kus jagatakse oma õnnestunud ja ebaõnnestunud äriplaane ning arendatakse seniseid või uusi ideid. Päeva lõpuks lepitakse kokku, mis ajaks osalejad oma ideed ellu viivad.
«Tekib inertsimoment, mis tuleneb sellest, et edasiminekut väärtustavad inimesed saavad koostegevuse kaudu ideedele uusi vaatenurki ja indu neid tegelikult ellu viia,» rääkis Harald Lepisk.
Sama Stanfordis
Kindlat osalemistasu töötoal Lepiski sõnul ei oleks, vaid igaüks maksab päeva eest vastavalt saadud ideede tajutud väärtusele. «Kui sai häid mõtteid, siis paneb rohkem, kui ei saanud, siis ei maksa midagi,» selgitas ta.
Kuna Eesti kultuuris pole koolitaja sõnul kombeks väga palju maksta, kui on lubatud vähem maksta, siis võiks 15–30 osalejaga töötoa tuluks kujuneda 1000–5000 krooni.
Samasugust eksperimenti on tehtud ka USAs Stanfordi Ülikooli tudengitega, kellele anti viis dollarit ja kaks tundi.
Parim grupp otsustas, et napist rahast ja ajast väärtuslikum ressurss on kaks minutit, mis oli grupil ette nähtud loengus oma idee esitlemiseks. Nii müüsid nad loenguminutid 650 dollari eest maha firmale, kes soovis loengusaalis olnud tudengitele reklaami teha ja neid tööle värvata.
Mida võtta ette saja krooniga?
• Osta sajakroonine kõnekaart ning võta ühendust nendega, kes sulle raha võlgu on.
• Naljavõtukoht Raekoja platsil (räägid anekdoote, et tegusate inimeste tuju tõsta; makstakse vastavalt sellele, kui hea nali oli).
• Stiiliassistent kaubanduskeskustes šoppavatele vastassoost vallalistele.
• Lumekraapija ja auto väljakaevaja magalarajoonis (hommikul töölemineku ajal).
• Tehnilise info tõlgendaja (aitab tavainimestel tehnikaterminitest lihtsas keeles aru saada).
• Mõne tuttava inimese toote/teenuse müük (müügiedustus vahendustasu alusel) – näiteks käid ettevõtetes ning müüd töötajatele sõbra korjatud värskeid maasikaid.
• Helkurite müük jalgteel liikuvatele inimestele, kel pole helkureid, kohas, kus politseipatrull on lähedal (hoiatad, et politsei on ees ning võib teha trahvi, kui helkurit pole).
• Leia tänavalt üheksa inimest ja anna igaühele kümme krooni, soovides kõike head. Viimase kümne krooniga osta lotopilet.
Ideed Haralt Lepiskilt
-----------------------------------------------
Treener jagab nippe
Kuidas tõmmata oma eduelamused käima ka piiratud ressurssidega? Soovitusi annab loovustreener Harald Lepisk.
• Raha on vahend, mitte eesmärk. Tähtis pole see, kui palju teenid, vaid millist väärtust lõpuks selle eest saad. Teadmine, mille jaoks raha on vaja, võimaldab nutikamalt seda teenida.
• Tee oma ressursside nimistu. Pane kirja kõik võimalused ja vahendid, mida saaksid kasutada.
• Ole eksperimenteerija. Ära pabista ebaõnnestumise pärast, vaid katseta, testi, eksperimenteeri.
• Tükelda suur eesmärk väiksemateks. Kui tundub liiga suur tükk, siis tee see väiksemateks ülesanneteks, et ettevõtmise suurus liiga ära ei hirmutaks.
• Võimenda oma erioskusi. Rakenda neid andeid, millega oled silma paistnud.
• Võta eeskujudest innustust. Vaata, kuidas sinu eeskujud on vägevaid asju teinud, ning otsusta, et teed vähemalt sama vägevaid tegusid.
• Tee kohe midagi. Ära kunagi lahku eesmärgi püstitamise juurest ilma, et teeksid midagi kohe selleks, et eesmärgi saavutamisele lähemale liikuda.
• Rohkem nippe www.inspiratsioon.ee.