Sularahamakse kohta tuleb alati nõuda ka tšekk, et mitte hiljem sattuda olukorda, kus hakatakse sisse nõudma kord juba makstud summasid.
Puuduv tšekk tüürib tülitsejaid kohtusse
Just sellise orgi otsa astus enda sõnul Allan Holtsmeier, kes 2007. aasta oktoobris oli oma isale käendajaks kasutatud auto ostmisel firmast Autoteck OÜ.
Kogu auto eest makstav summa oli 42 000 krooni, mis tuli osade kaupa maksta 2008. aasta 15. juuniks, seniks jäi sõiduk firma nimele. Esimese sissemakse tegi ta sularahas, enda sõnul 5000 krooni ja lepingutasu 2000 krooni. Tšekki tal selle summa kohta näidata ei ole.
Kui kogusumma oli makstud, oli isa volitusel Holtsmeierile kasutada antud auto Soomes ning vajas remonti, seega jäi ümberregistreerimine ära. «Firma esindaja ütles, et sellega ei ole kiiret,» põhjendas Holtsmeier, miks ta alles 2009. aasta lõpus asjaga uuesti tegelema hakkas.
Müstiline nõue
Firma esindaja Eno Kriibi poole pöördus ta selle pärast, et isa oli kaotanud autodokumendid. Ootamatult hakatud aga temalt nõudma mingit mõistatuslikku 1500 krooni, mis ta veel auto eest võlgu olevat.
Ometi ei olnud keegi pooleteise aasta jooksul pärast lepingu lõppemist temaga puuduva raha pärast ühendust võtnud, nõue tekkis ootamatult alles nüüd.
Ja kui ta ei maksa, siis ähvardatakse teda autost ilma jätta. Holtsmeier ei ole nõudega nõus ja on valmis oma õiguste kaitseks kohtusse minema.
Eno Kriibil on asjast hoopis teine versioon. Tema sõnade kohaselt on Holtsmeier – või õigemini tema isa – firmale võlgu lepingutasu 1500 krooni. 500 olevat ta algul ära maksnud, aga kuna rohkem kaasas ei olnud, siis ülejäänu jäi võlgu. «Näidaku dokumenti, et ta on maksnud,» on Kriibi oma õiguses kindel.
Ei tea, kes keda
Kriibi sõnul üritati Holtsmeieri isa, kelle nimele leping on tehtud, korduvalt kätte saada, kuid tagajärjetult. Ka Kriibi on valmis kohtusse minema.
Erika Paloveer Tartu tarbijate kaitse ühendusest Ugandi, kelle poole Holtsmeier murega pöördus, ütles, et soovitas mehel kirjutada firmale ametlik avaldus, kus küsib, mis alustel temalt 1500 krooni nõutakse.
Ka võttis ta ühendust Eno Kriibiga ning palus raamatupidamisest välja otsida need dokumendid, mis tõendaksid, et Allan Holtsmeier on maksnud.
Kus tõde peitub, ei oska mõlema mehega suhelnud Erika Paloveer veel öelda. «Võimalik, et tal (Holtsmeieril – toim.) läks tõesti see 1500 krooni meelest, aga võib-olla on see nõue aluseta,» on ta kahtlev.
See, et mingid kirjalikud materjalid peab üks või teine leidma, on aga kindel, sest Paloveeri sõnul ei võeta ka kohtus juhtumeid arutlusele ilma kindlate tõenditeta.