Tartu Postimehe küsimus: miks peaks Tartus valima teie erakonna või valimisliidu?
Kohalike valimisteni on jäänud vähem kui üks kuu. Tartu Postimees palus Tartu linnavolikokku kandideerivatel erakondadel ja valimisliitudel põhjendada, miks peaks siinne valija just nende erakonna või liidu linnas võimule panema.
Keskerakond, Aadu Must:
Peaminister kiitis ühes oma Vanemuises peetud vabariigi aastapäeva kõnes Eestit kui «vabaduse maailmameistrit». Mujal Euroopas on alates 18. sajandist küll usutud, et ühiskonnal võiks olla kolm alussammast: vabadus, võrdsus ja vendlus!
Liiga palju vabadust tähendab, et pole võrdsust, hall võrdsustamine seevastu tähendab vabaduse surma. Mõlemal juhul on riigilaevuke üsna upakil ja selles ei ole vaja tšempion olla.
Mõistlikuks tasakaalustajaks peab olema vendlus, mida oleme tänapäeval harjunud ka solidaarsusprintsiibiks nimetama. Just selleks, et näida ei oleks tähtsam kui olla, on Tartu volikokku vaja Keskerakonna tugevat esindust.
Inimkeskne ühiskond
Eesti Keskerakond ei ole taganenud oma üldtuntud põhimõtetest.
Meie püüdluseks on inimkeskse ühiskonna ehitamine, töökohtade loomine ja sedakaudu väljarände ohjeldamine. Me väärtustame jätkuvalt haridust kui Eesti jätkusuutlikkuse olulist tagatist ning töötame tervishoiusüsteemi kvalitatiivse parandamise heaks. Väärtustame sallivust ja kultuurilist mitmekesisust.
Keskerakonna püüdlus on kodanikuühiskonna ehitamine. Euroopa arusaamade kohaselt on selle vundamendiks kohalik omavalitsus.
Kodanikuühiskond tähendab oma inimeste loomingulise aktiivsuse maksimaalset ärakasutamist ning seeläbi kvaliteetsemat elukorraldust ja kokkuhoidu korraga. See tähendab ise tegemist, mitte pelgalt «teenuse sisseostmist».
Töötame selle nimel, et Tartus, küll linnaosaseltside, küll teiste ühenduste kodukanti rikastavad ideed jõudsalt linnavolikokku ja sealt ellu jõuaksid. Ehk aitab kodanike võimust võõrandumist vähendada ja valitute vastutust suurendada Tartu taas mitmeks valimisringkonnaks jagamine?
Üheks meie tegevuskava märksõnaks on koostöö. Ehkki ees on linnavolikogu, mitte parlamendi valimised, on oluliseks teemaks riigi ja omavalitsuste suhted.
Euroopa omavalitsuste harta kohaselt on riik ja omavalitsused partnerid. Keskvõimu diktaadipüüdlused peab tõrjuma aktiivne loominguline diskussioon.
Selleks, et omavalitsused ei kahaneks tühipaljaks illusiooniks, peab neil olema oma ülesannete täitmiseks piisav ja keskvõimu poliitilistest kapriisidest sõltumatu tulubaas. Eestis seda ju pole. Meie, tartlased, saame Eestit ehitada oma kodukohas Tartus. Me saame oma riigi arengusse senisest märksa enam panustada, aga seda siiski juhul, kui ka keskvalitsus kaasa aitab.
Tartu on hariduse ja kultuuri pealinn ning me tahame oma eeliseid jõudsalt ära kasutada. Siin pole Keskerakonna loosung «Tee nagu Tallinnas!», vaid «Teeme paremini kui Tallinnas!».
Meie noorte võimed on rahvuslik rikkus ja nende välja arendamata jätmine on kuritegu tuleviku ees. Tartu äpardunud koolivõrgureform (mis erineb nagu öö ja päev sellest, mille väljatöötamisel meie omal ajal osalesime) viib meid aga just nimetatud suunas. Nii tuleb meil haridusreformiga algusest alata.
Tartu pole lihtsalt «linnake Elva lähedal», vaid on Lõuna-Eesti pealinn ja kannab vastutust oma tagamaade eest.
Meie eesmärk on tihe koostöö Tartut ümbritsevate valdadega. Tartu pole ju omaaegne Lääne-Berliin, kus linnapiir tähendas sõbraliku maailma lõppu. Või arvate tõesti, et linlaste puhkuse- ja tervisealad peavad Annelinna paneelmajade vahele ära mahtuma?
Tihedam integratsioon eri valdkondades on terve Lõuna-Eesti jätkusuutliku arengu võtmeküsimus. Küsite, et ega me äkki Suur-Tartu ideed toeta? Jah, me kavandame kõigile pooltele kasulikku liikumist just selles suunas.
Väga oluline on meile ka tasuta ühistranspordile ülemineku ettevalmistamine. Teadagi – see ei ole ainult majanduse probleem, vaid veelgi enam rohelise mõttelaadi, keskkonna ja energiaressursside säästmise, aga ka kvaliteetse linnaplaneerimise küsimus.
Lubadused kohe ellu
Hea kolleeg Olev Raju ütles, et selles loos on unustatud meie lubadused. Teate, ma meelega ei hakanud neid siin üles lugema. Ehkki poliitikutele ju meeldib lubadusi loopida ja võib-olla on Eesti selles valdkonnas isegi maailmameister.
Ehk mäletate, kuidas keegi lubas üle riigi igale lapsele lasteaiakoha tagada? Või kuidas lubati kodukulud alla viia, aga lubajate võimule saades need aina kasvavad. Igal õpilasel peaks olema tahvelarvuti, sest lubaja ju istub uhkelt valitsuses.
Heale kooliõpetajale lubati topeltpalk, aga ju siis pärast valimisi arvati, et häid nagu polegi. Koolid pidid lubaduste kohaselt ammu korda saama, aga nüüd lubatakse sedasama veel kord.
Halenaljakalt mõjuvad praeguste koalitsioonierakondade lubadused tegelda kodukohas koolide, lasteaedade, tervishoiuga – just nende valdkondadega, kus nad ise üleriigilisel tasandil on üsna halastamatut ja hoolimatut kriisi süvendanud.
Meie tegevuskavas on kirjas ka läbimõeldud lubadused ja huvilised saavad kohe võimaluse neid meie veebilehel lugeda.
Oluline lubadus on aga see, et korjame linna juhtides lisaks omadele lubadustele kokku ka teiste asjalikumad ettepanekud ja hakkame neid otsast ellu viima. Kohe, alates järgmise eelarveaasta algusest, mitte neli kuud enne valimisi, nagu see praegu näib kombeks olevat.