Õlg-õla tunne aitab naistel raskusi trotsida

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvine fotomälestus Tartumaa Puuetega Naiste Ühenduse kokkusaamiselt botaanikaaias, kus peeti piknik ning õpetaja Tiina Kuusi juhendamisel joonistas igaüks pildi. Sellele fotole on jäänud (vasakult) Piret Kivilo, Marje Aavoja ja Marju Reismaa.
Suvine fotomälestus Tartumaa Puuetega Naiste Ühenduse kokkusaamiselt botaanikaaias, kus peeti piknik ning õpetaja Tiina Kuusi juhendamisel joonistas igaüks pildi. Sellele fotole on jäänud (vasakult) Piret Kivilo, Marje Aavoja ja Marju Reismaa. Foto: Erakogu

Kord kuus saavad Tartus kokku naised ja katavad laua. Mõni neist on liikumis-, mõni nägemispuudega, mõni tunneb end lihtsalt üksildasena. Kokku saades naeravad kõik.

Nende naiste punti kuulub näiteks üks ema, kes on 19 aastat kasvatanud oma liitpuudega poega ning kelle kogemus on, et mitte igal pool ei leia ta mõistmist.

Seal käib ka naine, kes nimetab end endiseks hipiks, ning ta ütleb, et just selles ühenduses leiab ta eluhoiaku, mis talle sobib – inimesed on oma hädadest üle ega pirise.

Kõigi tulijate saatused on niisiis erinevad. Ainus, mis neid liidab, on see, et kõik nad on naised. Ühing kannab nime Tartumaa Puuetega Naiste Ühing (TPNÜ).

Õunakook ja savi

Suvel kohtutakse värskes õhus ja piknikul. Septembrikuu kohtumine leidis aset aga toas ehk Tartu rahvakultuuri keskseltsi ruumes Pepleri tänav 27. Laual oli õunakooki ja soolaseid suupisteid, puuvilju, küpsiseid, teed ja kohvi ning olemine pidulikum kui muidu.

Tartumaa Puuetega Naiste Ühing tähistas esimest aastapäeva.

Ühingu tegutsemismootor on Räpina naine Marju Reismaa. Temal oli lisaks plaadikoogile kaasas suur kamakas kilesse pakitud märga savi ning kes tahtis, võis pärast kehakinnitust kohe vaasi või kaussi modelleerima hakata.

Marju Reismaa selgitas, et juba 15 aastat eksisteerib Eesti Puuetega Naiste Ühing, aga et Tallinn tundus liiga kauge paik olevat ning kohtumisi korraldati seal harva, siis otsustasid nad eelmisel aastal, et teha tuleb midagi oma.

Tartumaa Puuetega Naiste Ühingus on praegu kümmekond liiget. Nad käivad Tartust, Otepäält, Põlvast, Elvast ning isegi Pärnust.

«Me ei vihka mehi, aga me ajame siin oma jutte, teeme näputööd ning räägime, mis elus vahepeal põnevat on olnud,» selgitas Marju Reismaa.

Piret Kivilo on endine õpetaja, andnud lastele nii bioloogiat kui inglise keelt. Raja Viira on vanaduspensionär, olnud sekretär, lasteaiakasvataja, raamatukogutöötaja. Anne Sulb on vene filoloog ja töötanud paljudes kohtades.

«Me tunneme end siin tõesti mõnusalt,» ütlevad nad kõik. «Kutsume põnevaid esinejaid, sööme ja joome ning räägime naiste jutte.»

Õiguste eest väljas

Küsimuse peale, miks siis ikkagi ilma meesteta, vastavad naised, et kui mehed on seltskonnas, unustatakse naised vahel ära. Näiteks hakkavad nad omavahel rääkima arvutitehnilist juttu ega saa arugi, kui pool tundi on möödas. Naiste empaatiavõime on tugevam ja probleemidele lahendusi otsides on mitu pead ikka mitu pead.

«Meil on tunne, et pensioniamet ja sotsiaaltöötajad varjavad vahel meie eest infot, millised võimalused ühe või teise puudega inimesel üldse olemas on,» rääkis Marju Reismaa. «Siin on inimesed ikka midagi kuulnud. Ja kui me terve ühingu nimel häält teeme, siis on meie hääl tugevam.»

Reismaa jutustab loo, kus sügava puudega inimene tõsteti bussist välja, kuna tema kuupilet oli aegunud: «See kullake ei teadnud, et tegelikult oli tal õigus tasuta sõita.»

Tartumaa Puuetega Naiste Ühing

• Kohtub iga kuu esimesel reedel Pepleri 27 majas.

• Järgmine kohtumine 4. oktoobril kell 11–15.

• Uued liikmed on oodatud.

• Naiste kokkusaamiste blogi leiab tpnuhaal.blogspot.com.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles