Teadlased koostasid virtuaalse albumi

Eesti jõgede ja järvede süstemaatilise pildikogu Elva Verevi järve ühe vanima foto on teinud Tartu ülikooli professor Heinrich Riikoja (1891–1988) 1925. aastal.

FOTO: EMÜ Eesti järvede ja jõgede süstemaatiline pildikogu

Puud kasvavad suuremaks, majad kerkivad ja kaovad, kuid Elvas sinetav Verevi järv püsib muutumatu. Sama vaatab vastu Eesti teistest veekogudest eri aegadel tehtud fotodelt, mille Eesti Maaülikooli teadlased koondasid pildikogusse.

«Veekogud on ühed püsivamad asjad, erinevalt majadest ning metsadest jõed ja järved ju naljalt ei kao,» märkis Eesti Maaülikooli (EMÜ) limnoloogiakeskuse vanemteadur Henn Timm. Ta kogus mitu aastat erakogudest fotosid, millest nüüd on valminud Eesti jõgede ja järvede virtuaalne süstematiseeritud pildikogu.

Enamiku neist piltidest on teinud hüdrobioloogid oma uurimisretkedel. «Korjasin need pildid kokku, et päästa neid hävimisest,» ütles vee-elustikku uuriv Henn Timm.

Siis ja praegu

Virtuaalses pildikogus on 1182 fotot. Neist kõige vanemad on pärit 1920. aastatest, need on teinud Tartu ülikooli professor Heinrich Riikoja, kes oli aastatel 1920–1940 Eesti järvede ja jõgede hüdrobioloogiliste uuringute eestvedaja.

Eesti Maaülikooli loodusteaduslike kogude projekti koordineerija Märt Rahi sõnul võimaldab aastakümnetetaguste fotode võrdlemine järve või jõe muutusi hinnata paremini kui hulk tabeleid järve hüdrokeemiast.

«Siin on kohane analoogia Alpi liustikest tehtud fotodega – üle-eelmisel sajandil ja praegu tehtud fotode võrdlus on parim tõestus kliima muutustest,» ütles Märt Rahi.

Kuna varem on Eestimaa veekogude kohta käiv pildimaterjal jaotunud eri publikatsioonidesse, on kindla veekogu pildiline ajalugu raskesti jälgitav.

Maaülikooli virtuaalses pildikogus on materjal rühmitatud maakondade kaupa ning järvede ja jõgede pildid on välja toodud aastate kaupa.

Kõige rohkem ehk 359 on kogus fotosid Valgamaa veekogudest. Võrumaa järvedest-jõgedest eri aegadel tehtud pilte on praegu 342, Harjumaalt 283 ja Tartumaalt 110.

Viimaste hulgas on muidugi kaadreid Emajõest, sealhulgas hüdrobioloog Neeme-Õnneleid Mikel­saare 1956. aasta 26. septembril Praagal tehtud foto, kus on nii Emajõgi kui ka Praagal tänini alles olev ülikooli maja.

Peipsi vanadelt fotodelt vaatavad vastu lagedad kaldad, kus pole veel mingit märki seal nüüd vohavast pilliroost.

«Üllatusi oli nende fotode hulgas küllalt,» ütles Henn Timm. «Mõni foto üllatas mind lihtsalt sellega, et aastaid tagasi nägi sellele talletatud koht uskumatult teistsugune välja. Mõni pilt oli aga väga põnev selle poolest, et ma ise polegi sellise veekogu ääres käinud.»

Kogu täieneb

Hüdrobioloogide pildikogu täieneb pidevalt ning kõik huvilised saavad ka piltide kohta käivat andmestikku parandada ja täiendada. Kogu piltidel on üldiselt kõige ebamäärasemad pildistamise koht ja asimuut, mis on mõistetav, sest enamik pilte pärineb GPSi-eelsest ajast. Paljudel piltidel vajab täpsustamist pildistamise aeg.

Pildikogust raamatu tegemisele pole maaülikooli teadlased veel mõelnud. «Majanduslikult on see üsna ebarealistlik ettevõtmine, sest fotosid on palju,» märkis Rahi. «Teisalt on virtuaalsel pildikogul oma suur pluss – sellesse saab kogu aeg üha uusi fotosid lisada.»

Uus pildikogu

• Eesti jõgede ja järvede süstemaatilist pildikogu saab vaadata aadressil vee.kogud.emu.ee.

• Pildigalerii täieneb pidevalt ning kõigil huvilistel on võimalik piltide kohta käivat andmestikku parandada ja täiendada, selleks on vaja võtta ühendust Eesti Maaülikooli loodusteaduslike kogudega (www. kogu.emu.ee).

Allikas: Eesti Maaülikool

Tagasi üles