Õhuväravat tuli avama Boeing

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu lennujaama lindi lõikamist kogunes avarasse ootesaali vaatama arvukalt lipslasi ja teisi külalisi.
Tartu lennujaama lindi lõikamist kogunes avarasse ootesaali vaatama arvukalt lipslasi ja teisi külalisi. Foto: Margus Ansu

Liinilennud algasid juulis, uus lennujaamahoone sai valmis detsembri algul. Eile tõi Estonian Airi Boeing Tartu lennujaama ametlikku avamist tunnistama pealinna tähtsad tegelased.


Rahvusliku lennukompanii esimest korda Tartus maandunud Boeingu 737-500 pardalt astus teiste seas maha Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik, kes kinnitas kokkutulnuile, et uuendamise põhitööd Tartu lennujaamas on nüüd lõppenud.



Valminud on 1800 meetrit pikk lennurada, mis lubab vastu võtta ka suuri lennukeid. Tulede- ja navigatsioonisüsteem on tänapäevane ning uuendatud on lennujuhtimistorni. Valminud on ka ruumid päästetehnika ja lennuvälja hooldustehnika hoidmiseks.



Saabuvate ja lahkuvate reisijate ala vastab kõigile nõuetele, lennujaamas on pagasikäitlussüsteem ja koguni iseteenindusautomaat lennule registreerimiseks.


Loik ütles, et seni on lennujaama uuendamiseks kulunud umbes 140 miljonit krooni, kuid kõigi plaanitud tööde lõpetamisest lahutab mõnikümmend miljonit.



Ehitustöö jätkub


Veel on soetamata lendude regulaarsust parandada aitav maandumisseade ILS. Loik sõnas, et seda nii hinna kui ka hoolduskulude poolest kallist süsteemi ei ole ühelgi Eesti regionaallennujaamal. Ka muude maade väikelennujaamad ajavad enamasti ilma läbi. Tartu selle aga saab. Soetamise viibimine on tema sõnul tingitud kulutuste otstarbekast planeerimisest.



Veel on kavas laiendada reisiterminali, et sinna saaks rajada ka teise värava, ning anda pinda äritegevuseks.



Tallinna Lennujaama regionaalsete lennujaamade direktori Andres Taimla sõnul on Tartu lennujaam mõeldud praegu teenindama 70 saabuvat ja lahkuvat reisijat tunnis – tõsi, lahkuvate reisijate ootesaalis on istekohti 59.



Linnapea Urmas Kruuse avaldas lennujaama valmimise üle sügavat rahulolu ja meenutas, et selle nimel on tulnud aastaid kõnelusi pidada, veenda ning veenda. Oma kõnes tunnistas ta, et usk on küll äärmiselt isiklik asi, aga selleta ei oleks lennujaama eilse avamiseni jõutud.



Estonian Airi president Andrus Aljas ütles, et lennufirma jõudis tänavu suvel esimest korda olukorrani, kus neljast Eesti lennujaamast – Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare – lähtuvad rahvusvahelised liinid.



Kõnelejate sekka astus ka Vanemuise teatrijuht Paavo Nõgene, kes ütles, et teatri palgal on 14 riigi kodanikke ja peale selle veel mitmed koostööpartnerid, kellele lennuliikluse avamine on suureks abiks.



Rohkem reisijaid ja liine


Loik toonitas Euroopa raha olulisust lennujaama praegusse seisu jõudmisel. Tartu lennujaam, nagu ka teised Eesti regionaalsed lennujaamad, vajab tema hinnangul veel tükk aega toetust isegi igapäevaste tegevuskulude katmiseks.



Kasumisse saab aidata eelkõige reisijate ja sihtkohtade hulga suurendamine ning selle nimel töö ka käib.



Lootusrikkalt kõnelevad nii lennundustöötajad kui Tartu linnapea Soome suunast, aga  Urmas Kruuse mainis ka vajadust kaaluda Vene suunda. Eraldi äramärkimist leidis mõte pingutada ka tšarterlendude nimel.



Tartu lennujaam


• Tartu lennujaam avati regulaarliikluseks tänavu juulis.


• Air Baltic teeb Tartu-Riia suunal kümme lendu nädalas ning Estonian Air Tartu-Stockholmi liinil neli lendu nädalas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles