Piparkoogine lehvitus tõi auväärse kolmanda koha

Sander Silm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mõttele katta piparkoogid shokolaadiglasuuriga tuli Kersti Otto pärast seda, kui selgus, et äsja ahjust võetud küpsetiste servad kipuvad murenema. Nutikas lahendus tõi küpsetajaile kolmanda koha.

Perekond Otto saatis võistlusele kolm käekujulist piparkooki: tillukese, suurema ja päris suure. Küpsetised olid ääristatud shokolaadiga ja kaetud glasuuriga. Tegu oli vaieldamatult võistluse ühe hitiga, sest just need piparkoogid leidsid kibekähku tee degusteerijate kõhtu.

Piparkoogitegemist juhtinud pereema Kersti Otto sõnul polnud tal algselt plaanis piparkooke shokolaadiga ääristada. «Kui olin need ahjust välja võtnud, siis avastasin järsku, et ääred on täitsa muredad,» meenutas ta. «Olin päris õnnetu, kuid siis tulin mõttele katta need shokolaadiga.»

Kersti Otto oli enda sõnul ka ise pärast üllatunud, kui head need mitte just väga traditsioonilised piparkoogid välja kukkusid.

Kuigi Ottode peres ei tehta piparkooke just palju, on nende suguvõsas pikaajalised piparkoogivalmistamise traditsioonid. Nii Kersti kui pereisa Hasso vanemad ja vanavanemad on suured piparkoogimeistrid. Kersti arvates saab ka Hasso seetõttu suurepäraselt hakkama nii piparkookide kui glasuuri tegemisega.

Keemiat nende peres glasuuri juures ei kasutata. Piparkoogikäte glasuurile andis lillakasroosa värvi keedupeet.

Aga miks just käed?

«Seitsmekuune Sten-Eric plätserdas laua taga glasuuriga ja siis tuligi mulle pähe mõte saata võistlusele tema käe kujuline piparkook,» rääkis Kersti. «Et aga tema käsi on nii pisike, otsustasime saata kogu meie pere käekujutised - see oleks kui tervitus kõigile Postimehe lugejatele.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles