Tartlastest teenindajad ehmatasid saksa noori

Tartus kolmekuulisel praktikal olnud saksa noored olid shokeeritud siinsest teenindusest, kus klientidele ei naeratata ja mõnikord üritatakse neil isegi nahk üle kõrvade tõmmata.

Tartus reisikorraldust praktiseerinud Sebastian Rosmus möönis, et kuigi ka Saksamaa teenindajad ei kuulu maailmaklassi, üllatas Tartus nähtu teda ebameeldivalt.

«Kõige suurema shoki valmistasid mulle siinsed ettekandjad, kes üldse ei naeratanud ning olid mõnikord suisa jämedad,» rääkis ta. «Tavalise ettekandja kehakeel ütleb otse: et ärge minu käest midagi pärige, mina kannan ainult ette.»

Eriline kunsttükk oli Sebastiani hinnangul ettekandjatelt tervitusele vastust saada. Kui terele veel mõni vastas, siis hüvasti ei jätnud küll enam keegi.

Samasugust suhtumist kohtas ka kujundajana Tartus töötanud Daniela Stulic, kelle kõige koledamad kogemused pärinevad Virtuaali kohvikust.

Daniela käis seal internetis surfamas ja kui tal oli arvuti juures abi vaja, siis ei osanud keegi temaga seal suhelda ja lõpuks teda lihtsalt ignoreeriti.

Samas ei osanud Sebastian välja tuua talle enim ebameeldivusi pakkunud Tartu kohvikut, öeldes, et see sõltus alati sellest, millised ettekandjad parajasti tööl olid.

Üks väheseid söögikohti, mille teenindusega noored oma siinviibimise ajal alati rahule jäid, oli Tsink Plekk Pang.

Palgatöötaja suhtumine?

Nii Sebastiani kui Daniela arvates peituvad teenindajate ebaviisaka käitumise põhjused eelkõige selles, et palgatöötajatele ei lähe korda, kas firmal läheb hästi või halvasti.

Küll aga kinnitasid noored, et keeleprobleemi nad Eestis ei tundnud, sest inglise keeles saab tavaliselt asjad aetud.

Üks erandeid oli Tartu maabussijaam, kus mitte ükski piletimüüja ei vallanud piisavalt võõrkeeli. Seetõttu kirjutasid saksa noored enne pileti ostmist endale eestikeelse teksti üles ja veerisid selle kassapidajale ette.

Hiljem said nad aru, et tunduvalt hõlpsam on osta pilet otse bussist, sest sõbralike bussijuhtidega sai inglise keeles suhelda.

Taksojuhid teevad külma

Sakslased ei meenutanud sooja sõnaga aga siinseid taksojuhte, kes, olles hoomanud, et tegu on välismaalastega, sõitsid sihtkohta väga suure ringiga.

Sebastiani markantseim kogemus pärineb küll hoopis Tallinnast, kus ta ühe otsa sõitis 60 krooni eest ja tagasi sõites pidi maksma tunduvalt üle saja krooni ehk ligi kaks korda enam.

«Tegelikult pole see mingi Eesti häda, nii käituvad taksojuhid igal pool maailmas,» arvas Sebastian.

Küll pole aga saksa noored mujal maailmas näinud selliseid turvamehi, nagu nad kohtasid Eesti poodides. Daniela Stulic pole siiani unustanud esimest kohtumist Tartu kaubahalli ühe turvamehega.

«Nad võtavad iga külastajat kui potentsiaalset varast,» rääkis Daniela. «Kui neilt midagi küsida, siis keegi ei aita, nad lihtsalt seisavad ja vaatavad.»

Sebastian ja Daniela möönsid siiski, et vaatamata oma negatiivsetele kogemustele jäi neil eestlastest hea mulje. «Ilmselt seetõttu, et elasime siin pikka aega,» arvas samas Sebastian. «Kuid Tartut ainult mõni päev külastavatele turistidele ei pruugi küll head muljet jääda.»