Esimesed ametlikud judovõistlused peeti 20. novembril 40 aastat tagasi Tallinnas. Sellest kuupäevast on hakatud lugema judospordi ajalugu Eestis.
Eesti judol algab viies kümnend
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti judo häll on aga Tartu. Siin andsid hilisemad treenerid Riho Rannikmaa ja Andres Lutsar esimesed judo demonstratsioonesinemised. «Käisime tollal koolides ja isegi televisioonis. Üks mees oli samboriietuses ja teine judoriietuses,» räägib Rannikmaa.
Lutsar oli N Liidus harrastatava sambo spetsialist. Rannikmaa aga sai tasemel judoga tuttavaks Tšehhoslovakkias sõjaväes olles.
Praegune üks judo eestvedajaid Tartus, Do-klubi juht Andres Põhjala alustas 1970. aastate alguses Lutsari käe all. Algul samboga, tasapisi mindi judole üle. «Tollal oli tihe sõel trenni pääsemiseks. Tehti kehalisi katseid – kätekõverdusi ja jookse jne. Sajast soovijast võeti vastu umbes 15,» kirjeldab Põhjala.
Keelatud ala
Teadmisi judo kohta hangiti niivõrd, kui see tollases N Liidus, kus üksvahe judo ka keelatud oli, võimalikuks osutus. Ühe õppejõu kaudu saadi Saksa DVst judoalast kirjandust, mida siis sõnaraamatu abil maakeelde pandi. «Horst Wolf oli sealmaal judomees, kelle raamatud on tunnustatud ka praegu suurel Saksamaal,» sõnab Rannikmaa.
Treeniti Jakobi tänavas ülikooli õppehoone väikeses maadlussaalis. Ka I keskkooli, praeguse Treffneri gümnaasiumi aulas anti võimalus maadlusmatid maha panna.
«Vanad tavalised matid, tatamisid polnud siis kuskilt võtta,» meenutab Põhjala. «Mäletan, et keegi mind viskas mingi võttega ja siis ma kukkusin lava alla. Mingi laud tuli eest ära.»
1973. aastal koliti Tähtverre Dünamo hoonesse. «Oli ka perioode, kus polnud mujal judot teha kui Emajõe luhal,» muigab Rannikmaa.
Üksvahe treeniti ka EPA võimlas, aga Põhjala sõnul ei olnud sealsele maadlustreenerile Jakob Proovelile judo eriti meelmööda. Ent ses hoones peeti siiski ära esimesed Tartu linna meistrivõistlused.
Aastatel 1972–74 olid judo laiema kandepinna hõivamise aastad Eestis. «Juba oli võimalik hankida ka korralikud, Ungarist pärit kimonod,» märgib Põhjala.
1973 peeti esimesed ENSV esivõistlused. Samal aastal osalesid eestlased esmakordselt ka NSVLi meistrivõistlustel Venemaal. «Ühe matši võitsin, siis kaotasin, sellega oli võistlus läbi,» mäletab Rannikmaa.
Tartus üle 500 judoka
Tänaseks on judo saavutanud Eestis väga laia kandepinna. Eestis tegutseb 29 klubi, neist 2 Tartus. Linnas on umbes 500 harrastajat, lisaks Elva, Melliste, Kambja, Lähte, kaugemalt veel Äksi, Otepää jne.
«Kui lasteaiad juurde võtta, ulatub judoga tegelejate arv 800ni,» pakub Põhjala. Ka koolides on judo sees. Descartes’i lütseumis saavad kolm klassi judoõpet. Raatuse gümnaasiumis on judo õppeaine.
Judo 40. aastapäeva tähistatakse homme Tartus klubide karikavõistlustega. Õhtul järgneb juubelipidu Atlantises.
Eesti judo
• 1967 – esimesed demonstratsioonesinemised
• 1969 – esimesed ametlikud võistlused
• 1972 – loodi alaliit
• 1973 – esimesed Eesti meistrivõistlused
• 1975 – esimene siiani järjepidevalt korraldatav juunioride turniir Tartus
• 1978 – Eestisse (Tartusse) toodi esimene tatami
• 1980 – loodi Do-klubi
• 1985 – NSVLi noorte MV-lt tuli esimene medal Eestisse
• 2000 – esimesed olümpiamedalid Eestisse – Indrek Pertelsoni ja Aleksei Budõlini pronksid