Toidutervis on apteegi omast etem

Millistest toiduainetest organism vitamiine kõige paremini omandab? Foto: Graafika: TPM

Külma ja märja sügisilmaga aitab tõbiseks jäämist vältida vaid tugev immuunsüsteem. Selle asemel, et kalli raha eest apteegist purki pandud vitamiine osta, tuleks neid hoopis toiduga sisse süüa.

Vitamiinid kuuluvad asendamatute toitainete hulka, mis osalevad kõigi kudede ja rakkude elutegevuses, organismi kasvamises ja arenemises, kindlustavad vastupanuvõime haigustele, ainevahetuse häireteta kulgemise ja rakkude uuenemise.

Organism ei ole aga võimeline vitamiine pikaks ajaks ette varuma ja seega on neid pidevalt juurde vaja.

Tabletipurk on küll hea lihtne lahendus, kuid toidust omandab organism vitamiine siiski paremini, rääkis dieediarst Liidia Kiisk. «Loogiliselt võttes – see, mis on looduslik, seda võtab keha paremini vastu. Tableti kujul on see lihtsalt kontsentreeritum, suurem kogus, mille korraga kätte saab,» ütles Kiisk.

Kõik toidust

Tasakaalustatult toituval inimesel ei tohiks mõne vitamiini puudusega üldse probleeme tekkida ja preparaate eraldi juurde võtta ei ole vaja.

Teine asi on aga Kiisa sõnul siis, kui on oldud haige, läbitud näiteks pikk antibiootikumikuur või kui on eemaldatud osa soolest, mille kaudu toit peamiselt imendub.

Piisava hulga vitamiinide olemasolu kehas on üks tervise alustalasid. Haiguse hirmus ei tohi ennast aga vitamiine täis toppida lootuses, et see aitab immuunsüsteemi tugevdada.

Dieediarst rääkis, et toiduga vitamiinide ülesöömise ohtu eriti ei ole, sest näiteks C- ja B-grupi vitamiinid lähevad kehast üsna kiiresti välja. Ohtlikumad on aga vitamiinid, mida organism suudab rohkem varuda.

Näiteks A-vitamiini ülesöömisest on tõestatud tulemuseks luuvalud, limaskestade põletik, naha sügelemine jne.

Biokeemia professor Mihkel Zilmer, kes koos kolleeg Urmas Kokassaarega on vitamiinide kohta raamatu kirjutanud, rääkis, et kui on antud mõne toiduaine vitamiinisisaldus, siis see ei tähenda veel, et kui süüa näiteks kolm paprikat, täidab see kohe C-vitamiini päevase vajaduse.

Nimelt ei anna toit kõiki endas sisalduvaid vitamiine välja ning iga inimese organism omastab vitamiine ka erinevalt. Lisaks sisaldab nii mõnigi toiduaine vitamiine, kuid inimese organism ei ole võimeline neid omandama.

Kõrvalolevas tabelis, mille info on pärit raamatust «Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?», panid teadlased-õppejõud kirja just need toiduained, mille söömine on vitamiinide omandamise seisukohalt kõige otstarbekam.

Tarvita õigesti

Vitamiinide omandamist pärsivad mõnel inimesel igapäevased harjumused, näiteks suitsetamine, alkoholi pruukimine, liigne kofeiini manustamine, mõned ravimid ja mõned antibeebipillid.

Ja tähelepanu, puhtalt taim­­toidulised dieeditajad, kes igasugustest rasvainetest kaarega mööda käivad: A-, D-, E- ja K-vitamiin on rasvlahustuvad, seega on rasv nende organismis salvestumiseks ja funktsioneerimiseks hädavajalik.

See, kui palju toiduaines söömise hetkeks vitamiine on, sõltub suures osas valmistusviisist. Vitamiinide säilitamiseks tuleks köögiviljad panna juba keevasse vette ja hoiduda keetmast liiga pikalt. Ära tasub kasutada keeduleem, näiteks kastmete või suppide valmistamiseks, ning vältida toidu mitmekordset soojendamist.