Jõgevamaal suureneb kaitseliitlaste arv

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevamaalaste huvi Kaitseliidu vastu võis tõsta ka suvine võidupüha paraad Jõgeval.
Jõgevamaalaste huvi Kaitseliidu vastu võis tõsta ka suvine võidupüha paraad Jõgeval. Foto: Innar Masing

Kaitseliidu Jõgeva maleva maleva pealik Janno Rosenberg tõdes, et kuigi Jõgevamaa elanike arv väheneb, tuleb järjest juurde neid, kes soovivad asutuda kaitseliitu, naiskodukaitsesse, saada noorkotkaks või kodutütreks.


Hiljutisel kaitseliidu 91. aastapäevale pühendatud aktusel Jõgeva kultuurikeskuses andsid vandetõotuse 29 uut kaitseliidu ja 20 naiskodukaitse liiget.

«Jõgevamaal on ligi pool tuhat kaitseliitlast. Noorkotkad ja kodutütred moodustavad meie maakonnas arvukaima noorteorganistatsiooni ja kõige rohkem on neid aatelisi noori Torma vallas,» selgitas Rosenberg.

Teiste seas astus kaitseliitu ka Palamuse kirikuõpetaja Jaan Nuga. «Nii minu põhitöös vaimulikuna kui ka ka kaitseliitlasena on ühendavaks märgusõnaks teenimime,» sõnas vastne kaitseliitlane.

Teenekas kaitseliitlane on ka Laiuse kirikuõpetaja Raino Kubjas, kes juhatab kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma valla ühist puhkpilliorkestrit.

Mustvee linnapea Mati Kepp on kuulunud ka kaitseliidu vanematekogusse. Kepp leiab, et see organisatsioon on igati sobiv ka näiteks venekeelsete elanike ja eriti noorte eestimeelseks kasvatamiseks.

Kaitseliidu populaarsust võis kasvatada ka suvel Jõgeval toimunud võidpühaparaad. Toonast Jõgeva linnapead ja tänast maavanemat Viktor Svjtatõsevi autasustas Eesti Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste eriklassi teenete medaliga.

Tänukirjad Lumistelt said ka Kassinurme mägedes tuleloitsu ja tulesüütamise stsenaariumi koostanud Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter, linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Maie Puusepp ja linnamajanduse osakonnajuhataja Vello Ründva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles