Tartu botaanikaaia juht läheb pensionile

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Botaanikaaia direktor Heiki Tamm ütleb, et õhtul tulede valguses on alpinaarium väga romantiline koht. Tööajal tal palju aias jalutamiseks aega pole olnud, ent suure muusikaaustajana on ta botaanikaaias kontserte nautinud küll.

FOTO: Margus Ansu

Tosin aastat ehk kolm ametiaega Tartu Ülikooli botaanikaaeda juhtinud Heiki Tamm paneb kuu lõpus ameti maha. «Ei viitsi enam rabeleda,» ütleb ta. «Ametlikult lähen pensionile, aga eks ma kuskilt pool kohta ikka võtan.»

Legend räägib, et hommikul tööle tulles paitab botaanikaaia direktor selle koerataiese nina, mis siin ukse juures seisab?

Ei mina küll siin kellegi nina ei paita (naerab ja patsutab tsaar Nikolai jahikoerte järgi tehtud metallist koerakuju pead). Mul on kodus endal koerad, keda paitada. Kas oled kuulnud, et keegi käib siin koera nina paitamas (küsib administraator Lilia Mursi käest, kes jääb vastuse võlgu, ent räägib, et lapsed peavad elusuuruses hurda kuju selle külmast ninast hoolimata elusloomaks)?

Mis seisus botaanikaaed oli, kui te siia tööle tulite?

Meil oli selline hull olukord, et inimesed pidid minema subtroopilisse kasvuhoonesse ja palmihoonesse õuest. Talvel külmaga joosti higisena ühest hoonest teise – ma ei teagi, palju sellest kopsuhaigusi võis olla.

Subtroopilises hoones kukkusid valgustid laest alla, üks müürinurk hakkas lagunema.

Millised on olnud teie suurimad kordaminekud, mille üle te botaanikaaias uhkust tunnete?

Botaanikaaeda külastab kaks korda rohkem inimesi kui kaksteist aastat tagasi. Aastas käib meil 130 000 külastajat. Ja see on saavutatud ainult tänu sellele, et meie taimede arv, olgu nendeks liigid, sordid või vormid, on kasvanud 6500-lt 8300-le.

Mis siin salata, sai ju ka rekonstrueeritud troopika ja subtroopika kasvuhoone ning tehtud külastuskeskus. See on külastajate arvu suurendanud.

Eelmisel aastal käis siit läbi 565 tudengit 17 õppeaine raames. Palju neid siin iseseisvalt tuupimas käis, me ei tea, sest neilt me piletiraha ju ei võta – mida rohkem nad õpivad, seda parem.

Lisaks käivad meil praktikandid nii Eestist kui välismaalt.

Mis edasi saab?

Ma olen juba vana mees. 72 aastat kohe kukub. Olen 12 aastat siin direktorina töötanud. See on mul olnud väga tore aeg ja on palju ära tehtud. Olen sellega rahul. Nüüd on aeg tagasi tõmbuda.

Hetkel tahan puhata. Katsun rahulikumalt Tallinnas oma aiamaad harida. Kui tuleb mõni sobiv pakkumine, siis uuest aastast ma võin juba midagi teha ja poole kohaga ka tööle minna.

Mis soovitused te mantlipärijale annate?

Meie palmimaja on koht, mis vajab kindlasti tugevat investeeringut. Selle kohta on projekt tehtud: palmimaja rekonstrueeritakse ja külastuskeskus laieneb kaks korda.

Palmimaja karkass jääb samaks, aga maja saab uued katted ning tuulutus- ja küttesüsteemid. Müra ja kohin palmihoonest kaob.

Basseini asemele tuleb lava, kus saab kontserte korraldada. Lae alla tulevad sillad, mida mööda ühelt rõdult läbi palmivõrede teisele liikuda. See on eelkõige lastele mõeldud, et nad saaksid natuke ahvitunnet tunda.

Plaanitavasse basseinimajja on ette nähtud troopiliste veetaimede kollektsioon. Teisele korrusele peaks tulema kasvuhoone troopiliste liblikatega.  

Plaanid on suured. Kas kahju ei ole, et teie neid ellu viima ei hakka?

On küll, aga midagi pole teha, sest see vanus on ju ka nii kõrge, et jääda ootama, kas raha ikkagi tuleb või mitte.

Ma ei näe siin, nagu moodne on ütelda, mingit väljakutset lähitulevikuks. Otsustasin, et teen nüüd vahelduseks midagi muud.


Heiki Tamm

• Sündinud 2. oktoobril 1941.

• Botaanik ja dendroloog.

• 2001–2013 Tartu Ülikooli botaanikaaia direktor.

• 1991–1997 Tallinna botaanikaaia direktor.

Tagasi üles