Maailma kirjanduslinnaks saamine ergastab kogu elu

Luuletaja ja kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Krista Ojasaar käis augustis Šotimaa pealinnas Edinburghis kirjandusfestivalil. Tagasi tuli ta ideega taotleda Tartu kui kirjanduslinna viimist UNESCO loovlinnade võrgustikku.

«Tartu on just täpselt selline linn, nagu näevad ette UNESCO loovlinnade programmi kirjanduslinna kriteeriumid,» ütles ta.

Seotud ülikooliga

Esimesena sai meelitava staatuse Edinburgh. Nii nagu seal, on ka Tartus kirjanduselu väga tihedasti seotud ülikooliga.

«Akadeemiline kirjanduselu peab olema elav ja aktiivne. See on olulisimaid kriteeriume,» ütles Ojasaar. «Tartu kirjanduselu ongi enamasti väga akadeemiline, suuremaid kirjandusüritusi korraldavad samuti akadeemilised kirjandusinimesed ehk siis ülikooli õppejõud.»

Oluline on seegi, mismoodi käsitletakse maailma tähelepanu taotlevas linnas väliskirjandust ja kuidas käib kirjasõna käsi koolides. Tartus on nende mõlemaga üsna kombes. Ojasaar märkis näiteks ülikooli võõrfiloloogiat ja Forseliuse gümnaasiumi kirjanduslikku tegevust.

Tähtis on muu hulgas seegi, kuidas paistab kirjanduselu silma kogu linna muu tegevuse hulgas, kuidas on lood kirjandusfestivalide ja raamatukogudega, kirjanduslembeste kultuurikeskuste ja kirjastustega.

Emajõelinnas on Ojasaare hinnangul needki kriteeriumid UNESCOle vastuvõetavad. «Nii elavat kirjanduselu kui Tartus ei ole ühelgi teisel linnal Eestis,» ütles ta.

Kui Ojasaar oli Edinbur-ghist kaasa toodud mõtet säravi silmi tutvustanud Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS) juhatuses, järgnes õige pea esimene koosistumine Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna kultuuriteenistuse peaspetsialisti Külli Aleksandersoniga.

Emajõe Ateenale ülemaailmset kultuuritähelepanu tõmbava idee tutvustamisel linnavalitsusele olid esindatud ka Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu Ülikool ja Eesti Kirjandusmuuseum. «Tegime koosolekul ettepaneku, et Tartu võiks seda staatust taotlema hakata, ametliku pöördumise UNESCO poole saab teha linn,» selgitas Ojasaar.

Kirjandus on EKSi teadussekretäri Marja Undi selgituse kohaselt valdkond, mille kaudu Tartul on ehk kõige kergem liituda maailma loovlinnade võrgustikuga. «See ei ole aga kirjanduse upitamine teiste kultuurivaldkondade arvelt,» lisas Unt. «Pigem avab see ka teistele tohutult palju uusi võimalusi.»

Muude kasulike asjade kõrval toob mõtte elluviimine linnale kaasa suureneva turismihuvi. «Edinburghi külastatavus kasvas vähemalt 20 protsenti,» märkis kirjandusteadlane Marin Laak. «Kasu on kogu linnale, sest rahvusvaheline suhtlus läheb tihedamaks.»

UNESCO Eesti Rahvuslikku Komisjoni 11. novembrini juhtinud luuletaja Doris Kareva tähelepanekute järgi andis maailma kirjanduslinnaks saamine Edinburghile muu hulgas alljärgnevat.

«Et šotlased on väga mures oma keele taandumise pärast inglise keele ees, on see neile hea võimalus saada tuge ja tähelepanu, ühtlasi tutvustada šoti kirjandust üle maailma,» märkis Kareva.

Luuletaja lisas muigvel sui, et Tartu saamisel maailma kirjanduslinnaks leiaksid kinnitust Matti Moguči prohvetlikud sõnad: «Saatusel sündida Tartus/ näen maailmaajaloolist tähendust.»

Tartul on ressursse

Linna kultuuriosakonna peaspetsialist Külli Aleksander-son näeb praegust asjade seisu lootusrikkana.

«Tartul on vaieldamatult nii intellektuaalseid kui ka majanduslikke ressursse, mis teevad kandideerimise võimalikuks,» märkis ta.

Kuid Tartule maailma kirjanduslinna staatuse taotluse UNESCOle esitamisega linn siiski ei kiirusta.

Aleksandersoni sõnul ootab linn, et kirjandusinimesed toovad oma kandideerimisettepanekus esile ka selle, milliseid kohustusi see staatus linnale kaasa toob ja kuidas kaasatakse teiste loomevaldkondade esindajaid.

Tartule maailma kirjanduslinna staatuse taotlemise idee algatajatel seisab koostöös linnavalitsusega ees kuude kaupa paberitööd.

Arvamus

Doris Kareva, kirjanik:

See on põnev ettevõtmine. UNESCO üleilmse loovlinnade võrgustiku raames oleks võimalust esitada Tartut maailma kirjanduslinnaks, seda projekti valmistamegi praegu ette.

Tartu kasuks kõneleb väärikas ülikool ja traditsioonid, elava kirjanduselu rahvusvaheline mastaap ning asjaga seotud inimeste siiras huvi ja valmisolek. Mõistagi toob see kaasa kõrgendatud tähelepanu, arvukalt üritusi ning paratamatult ka kulusid.

Maailma esimeseks kirjanduslinnaks on valitud Edinburgh. Et šotlased on väga mures oma keele taandumise pärast inglise keele ees, on see neile hea võimalus saada tuge ja tähelepanu, ühtlasi tutvustada šoti kirjandust üle maailma.

Kui Tartu tõepoolest maailma kirjanduslinnaks valitaks, võimaldaks see nii eesti kui ka hõimurahvaste kirjandusele laiemat tuntust.