Peeter Laurson: veel kord Kesklinna koolist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külastanud Kesklinna kooli direktori kutsel kooli uut juurdeehitist ja lugedes mõned päevad tagasi kooli hoolekogu esimehe Ilona Tarsi artiklit «Linnavoliniku hämmastav vale» (TPM, 28.10.), mõistsin, kui hella kohta olin puudutanud oma arvamusloos «Veskikivi Tartu linnapea kaelas» (TPM, 9.10.).
Sain aru, et olin olnud tõepoolest sõnadega liiga kokkuhoidlik, nimetades Kesklinna koolile tehtud 82 miljoni kroonise juurdeehitise juures ära vaid ehitusmahult suurima osa võimla.
Loomulikult sai kool peale riietus- ja abiruumidega jõusaali ning täismõõtmetes võimla juurde veel klassiruume, poiste ja tüdrukute tööõpetusklasse, arvutiklassi, muusikaklassi, raamatukogu, psühholoogi kabineti, sotsiaalpedagoogi kabineti, arstikabineti, direktori ja õppealajuhataja kabinetid, õpetajate toa ning fuajee-garderoobi.
Küll jääb mulle arusaamatuks, millest järeldas kooli hoolekogu esimees Ilona Tars, et ma vihjan koolile osaks saanud teenimatule luksusele. Isegi kui oleks renoveeritud arhitekt A. Eichhorni poolt 1912. aastal loodud Tartu ainsa juugendstiilis koolimaja ehk tänase Kesklinna kooli nukralt lagunev peamaja, ei oleks mul pähe tulnud mitte midagi seesugust mõelda.
Olen olnud alati seda meelt, et mida sõbralikum ja inimlähedasem on keskkond lasteaedades, koolides, kodudes, tänavatel, seda tervem on ühiskond tervikuna.
Oma arvamusloos juhtisingi tähelepanu sellele, et meie linna heaolu sõltub eelkõige sellest, kui hästi me oskame raha kasutada, mitte sellest, kui palju ja kui suureks kerkivad investeerimisobjektide hinnad. Pole õige väide, et suuri summasid kasutades saavutatakse alati luksus.
Minu seisukoht, et samasuguse tulemuseni oleks paremas hankekeskkonnas või hanke paremal ajastamisel jõutud peaaegu poole väiksema summaga, ei tugine üksnes minu enda tagasihoidlikul arvamusel, vaid aasta enne hanget tehtud taotluseelarvel, kus juurdeehitise maksumuseks prognoositi 44 miljonit krooni.
Kui sama tulemuseni oleks jõutud taotluseelarves prognoositud summaga või sellele ligilähedasegagi, oleks nüüd olemas raha, millega oleks saanud ära teha näiteks ka varsti sajanda aasta juubelit pidava Kesklinna kooli peamaja elementaarsed renoveerimistööd.