Suvezavood: Ungari mees, klaasikillud ja Bach

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kolmest aastast piisab – ma sain siit, mida tahtsin,» tõdes  Balázs Herczeg Zavoodis töötatud aja kohta.
«Kolmest aastast piisab – ma sain siit, mida tahtsin,» tõdes Balázs Herczeg Zavoodis töötatud aja kohta. Foto: Priit Mürk

Tartus elatud aja jooksul on Miskolci linnast pärit ungarlane Balázs Herczeg nii mõndagi teinud ja kogenud – sealhulgas töötanud Zavoodis baarmenina ja asutanud kujundusfirma Dekaart.

Herczeg tundis Eesti tõmmet juba lapsepõlves. Ungarlane rääkis, et tema vanemad käisid siin 1971. aastal ning nende juttudest hakkaski teda see riik huvitama.

Esimest korda külastas Herczeg Tartut 1999. aastal: ta käis siin suveülikoolis. Mõni aeg hiljem tuli ta aga Tartu Ülikooli doktorantuuri eesti kirjanduse alal.

Enne kui ungarlane Eestisse elama asus, võttis ta ühendust Zavoodi omaniku Mario Pizzolantiga, sest tahtis Laia tänava pubisse tööle saada.

«Baarmeniamet oli midagi sellist, mille nooruspõlves ära tahtsin proovida,» rääkis ta.

Kummalised inimesed

«Inimesed oskavad igasuguseid kummalisi asju teha,» ütles Herczeg, kui hakkas meenutama huvitavamaid vahejuhtumeid Laia tänava pubis. Ta rääkis, kuidas ühel õhtul hakati Zavoodis juba pidu lõpetama, kui järsku kukkus hulk joogiklaase kildudeks. «See oli juba päris ilus vaip,» rääkis ta. Herczegi sõnul võlus teda juhtunu juures see, et inimesed hakkasid kildude peal Bachi muusika saatel tantsima.

Veel meenus ungarlasele Zavoodis töötatud ajast, kuidas keskkoolinoorte seltskond päevasel ajal pubis aega käis veetmas.

Herczeg rääkis, et kui kell kaheksa sai, viskas ta alaealised välja. «Mõnikord lasin neile siis «Kodulaulu» – et lapsed, multikad on läbi,» rääkis ta. Lõpuks hakkasid noored teda seepärast ka issiks kutsuma.

Priipostkaardid

2005. aastal asutas mees kujundusfirma Dekaart ning hakkas disainima Tartu-teemalisi priipostkaarte, mida võis leida mitmest kohvikust. Mitmetähendusliku firmanime mõte tuli Herczegile unes.

Ungarlane rääkis, et tal on ühe sõbraga juba pikemat aega olnud mõte teha postkaartide abil näitus noorte eesti kunstnike teostest.

«Paneks postkaardid lihtsalt välja ja inimesed ise levitaksid neid,» rääkis ta. «Ükskord teeme selle ära.»

Kujundusfirma algusajal töötas Herczeg Zavoodis veel edasi, kuid siis otsustas ameti maha panna. «Kolmest aastast piisab – ma sain siit, mida tahtsin,» ütles ta ja lisas, et ei tööta Zavoodis juba poolteist aastat ning nüüd, 30-aastaselt, on rohkem pereinimene.

Herczegi sõnul on Laia tänava pubis viimaste aastatega nii mõndagi muutunud, eeskätt just inimeste osas. «Seltskond on muutunud, kuid Zavoodi maine on samaks jäänud,» rääkis ta. «Aga võibolla olen mina lihtsalt juba liiga vana, et nende inimestega sammu pidada,» lisas Herczeg.

Jutud Zavoodi väljakolimisest Herczegit pabistama ei pane. «Usun seda alles siis, kui seda näen,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles