Kanadast Williams Lakei linnast pärit 27-aastane Colin Wenger peab Tartus hubast seljakotituristide hostelit Terviseks, naudib tudengilinna elu ning lõpetab enamiku oma pidudest Zavoodis.
Suvezavood: kanadalase pidu lõpeb Zavoodis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba esimesel korral, kui Wenger Tartut külastas, sai talle selgeks, et kui tudengilinna lähed, pead ka Zavoodi minema.
Tema sõnul lõpeb enamik pidusid just seal. «Sõltub natuke sellest, millised külalised hostelis on ja mida nad teha tahavad,» ütles mees. «Zavood on nagu peoõhtu esimese osa lõpp ja teise algus.»
Kanadalase sõnul teavad mõned hosteli külastajad ju-
ba ise Tartu peokohti. «Ainult et nad kipuvad küsima, kus Zavuud on,» rääkis Wenger. «Siis tuleb neid parandada, et see pole Zavuud, vaid Zavood.»
Värvikad kunded
Mehe sõnul võib pubist leida palju värvikaid tegelasi. «Zavoodis saavutavad kõik ühel hetkel ühesuguse purjusoleku taseme,» kirjeldas Wenger. «Siis tuleb aga mingi kutt, kes on teistest tunduvalt rohkem joobes, istub suvalisse lauda, lakub oma sõrmenukke ja teeb aeglase löögiliigutuse sinu suunas. Seejärel jääb ta magama.»
Wengeri sõnul sellega joogikangelase odüsseia ei lõppe. «Ühel hetkel ärkab ta üles, liigub järgmise seltskonna juurde ning peagi võib ta hoopiski lauajalgpalli laualt magamas leida,» ütles ta.
«Siis on veel need tüdrukud, kes esimesena Zavoodis tantsima hakkavad need vaadake-meid-tüdrukud, kellele keegi muidu eriti tähelepanu ei pööra,» rääkis kanadalane. «Või siis hakkab mingi kutt oma tüdrukuga tantsima.»
Wengeri sõpra prantslast Jean-Pierre Wableit üllatab aga Zavoodi külastajate uudishimu tema pikkade rastapatside vastu. «Inimesed, nii naised kui mehed, tulevad minu juurde ja hakkavad mu dreade katsuma,» rääkis Wable. «Ja siis räägivad: sa oled nii ilus, kust sa pärit oled?»
Wenger ja Wable tutvusid 2006. aasta kevadel Tallinna hostelis The Hostel With No Name. Sama aasta suvel tutvus Wenger ka Joel Alasiga, kellega koos ta tänavu jaanuaris avas Ülikooli tänavas hosteli Terviseks.
Möödunud suvel oli Wengeril ja Alasil tegelikult plaan teha Tallinna baar, kuid Wengeri sõnul ei tulnud sellest midagi välja. Selle asemel leidis ta internetist Tartus asuva vahva korteri ning nii saigi ülikoolilinn oma esimese seljakotituristide öömaja.
Colin Wengeri sõnul oli alguses Ülikooli 1 maja elanikega probleeme. Naabrid ei tahtnud sellega kuidagi leppida, et nende lähedusse noortehostel tuleb.
Nüüdseks on mehed arvamusel, et enim oli hostelile vastu alumisel korrusel töötava ajalehe Eesti Kirik toimetus. «Kuigi ma ei saa sellele hästi pihta,» ütles kanadalane. «Jumal on ju võimsam kui seljakotituristid.»
Eestile tiir peale
Edasiste plaanide kohta teadis Wenger rääkida nii palju, et ema-isa külastavad teda Eestis sügisel. «Nad tahavad näha, mida ma teen, ja arvatavasti on neil ka lihtsalt puhkust vaja,» rääkis ta. Seejärel tahab kanadalane mõneks ajaks koju minna.
Wable tahab aga Eestile tiiru peale teha. «Mul on siin palju teha,» ütles ta. «Ma ei tea, kauaks siia jään,» ütles prantslane.