Kirjanik vormib kunstitõe ise

Piret Bristol
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohtu määrusega suletud veebipäeviku «Marika ja Olavi pesumaja» algusosas leidub muu hulgas nii hageja kui ka kostja pilt.
Tartu maakohtu määrusega suletud veebipäeviku «Marika ja Olavi pesumaja» algusosas leidub muu hulgas nii hageja kui ka kostja pilt. Foto: Internet

Järgnev arvamus on Eesti Kirjanike Liidu liikme, kirjanik Olavi Ruitlase veebipäeviku kohta, mis on saanud kohtuvaidluse aluseks.

Kirjanduse žanripiirid on teisenenud võrreldes möödunud sajandiga, kui tehti selget vahet proosa, luule ja dramaturgia vahel. Kummatigi on päevaraamat üsna vana vorm kirjanikule selliste teemade käsitlemiseks, milleks romaan või jutustus ei sobi.

Lähiminevikust pole vaja näidet kaugelt otsida – hiljuti meie hulgast lahkunud Vaino Vahingu «Päevaraamat II» kõneleb reaalsetest ja praegu elus olevatest inimestest, kirjeldades ka nende intiimsemaid seiku.

Ometi ei kahtle keegi, et Vahingu päevaraamatud on kirjandus, ning omal ajal, kui nende osi avaldati, kaasnes sellega samuti mõningaid seltskondlikke mullistusi, aga see ei vähenda teksti kirjanduslikkust ega takistanud Vahingu «Päevaraamatutel» kandideerimast riiklikele preemiatele.

Ruitlase interaktiivne veebipäevik «Marika ja Olavi pesumaja» on dialoog lugejatega, kes saavad aktiivselt oma kommentaaridega muuta raamatu sisu. Ainus võimalus sellesse kirjanduslikku fakti sekkumiseks on igal lugejal kirjutada oma kommentaar. Peale selle on «Marika ja Olavi pesumaja» osa kirjanik Ruitlase järgmisest raamatust.

Tõde on paraku isiklik, igaühel on oma tõde. Kirjandusteosel on lisaks veel nn kunstitõde, mis ei pruugi kattuda elutõega, vaid vormub vastavalt kunstiteose spetsiifikale.

Kirjaniku elukutse valinud inimene peaks suutma kirjeldada kõike, iseasi, kas ta seda teeb. Kuid kirjanikul ei tohi olla tabusid. Kirjanik valib ise oma töömeetodi. Kui kirjanik otsustab öelda midagi päevaraamatu vormis, siis küllap on tal žanrivalikuks omad professionaalsed kaalutlused.

Olavi Ruitlane

• Olavi Ruitlane sündis 1. juulil 1969 Tartus, lõpetas Võru I kaheksaklassilise kooli ja Võru kaugõppekeskkooli.

• Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Noorte Autorite Koondise liige.

• Teoseid: «Inemise sisu» (1998, luuletused võru ja eesti keeles), «kaera jaan ja mister propper» (1999, luuletused võru ja eesti keeles), «Kail» (2000, lasteromaan), «Volli» (2004, Võru Teatriateljees lavastatud näidend), «Kroonu» (2005, romaanivõistlusel auhinnatud).

• Näidend «Pristan» (kahasse Aapo Ilvesega) esietendub Võõpsu sadamas tänavu 20. juunil.

• Tartu maakohus kohustas 25. märtsi määrusega sulgema Olavi Ruitlase blogiaadressi www.olavimarika.blogspot.com kohtule esitatud hagi tagamiseks, et mitte suurendada Marika Ruitlasele (hageja) «tekitatud mittevaralist kahju ja tagada kohtuotsuse täitmine».

• Hagiavalduse kohaselt on Olavi Ruitlane avanud veebilehe, millel avaldab järjepidevalt kirjutisi, mis halvustavad hageja mainet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles