Kirurgia lõpetab kõhukinnisuse

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgustatud, hästi liikuv ja optilise peaga instrument võimaldab arstil uurida jämesoolt kogu ulatuses. Tartu Ülikooli kliinikumi kirurg Margot Peetsalu sõnul tuleb niisuguste koloskoopiliste uuringutega kõigepealt kindlaks teha, et patsiendi hädas ei ole süüdi kasvaja ega mõni põletikuline soolehaigus.
Valgustatud, hästi liikuv ja optilise peaga instrument võimaldab arstil uurida jämesoolt kogu ulatuses. Tartu Ülikooli kliinikumi kirurg Margot Peetsalu sõnul tuleb niisuguste koloskoopiliste uuringutega kõigepealt kindlaks teha, et patsiendi hädas ei ole süüdi kasvaja ega mõni põletikuline soolehaigus. Foto: Lauri Kulpsoo

Tartu Ülikooli kliinikumi kirurg Margot Peetsalu on Baltimail seni ainus, kes valdab operatsioonitehnikat, mida on võimalik kasutada mõnede kõhukinnisust põhjustavate pärasoolehaiguste puhul.

«Kui su tagumise otsaga kõik korras ei ole, siis su naeratus ka ei sära,» ütleb Margot Peetsalu humoorikalt, ühe käega kõhule ja teisega näole osutades.

Kõhukinnisus on väga inimlik, aga samal ajal paljudele piinlikuvõitu teema.

Margot Peetsalu ütleb, et kindlasti tuleb niisugusest murest avameelselt ja häbenemata perearstile rääkida.

Kui häda suur

Kui häda vastu ei aita senisest aktiivsem elulaad, dieet ega ravimid, tuleb kaaluda tõsiseid uuringuid. Ja siis võib selguda, et patsiendil on takistatud defekatsiooni sündroom.

Margot Peetsalu selgitab, et too eesti keeles arusaamatu diagnoos on otsetõlge ingliskeelsest terminist obstructed defecation syndrome, mis tähendab pärasoole anatoomilisi ja füsioloogilisi kõrvalekaldeid, mis omakorda põhjustavad kõhukinnisust.

Takistus on sel juhul seotud soole sissesopistusega, laienemise ja pikenemisega. Pärasooles võib tekkida soolepassaaži takistus: punnita kuidas tahad, kaka välja ei tule.

Peetsalu ütleb, et niisuguste vaevustega patsiendid kuuluvad suurtes riikides prokto-loogia valdkonda. Eesti on aga väike ja siin nii kitsa eriala arste ei leia. Hädas patsientidega tegelevad gastroenteroloogid ja vajadusel kirurgid.

Kool Soomes ja Saksas

Margot Peetsalu käis end proktoloogia alal kõigepealt täiendamas Soomes Jyväskyläs ning tänavu jaanuaris Euroopa Kirurgiainstituudis Hamburgis.

Täiendus oli tema sõnul hädavajalik, et aidata uue ravimeetodiga ka Eesti haigeid.

Kaks nädalat tagasi opereeris Peetsalu Tartus kaht patsienti.

Saksamaa koolitajad nõuavad, et uue meetodi sertifikaadi omandanud kirurgi esimesi lõikusi peab assisteerima nende tunnustatud ekspert.

Peetsalu kõrval seisiski 12. märtsil Euroopa Kirurgiainstituudi ettepanekul prantslasest arst Francois Pigot. Praegu võib öelda, et operatsioonid õnnestusid ja patsiendid lubati neljandal päeval kodusele ravile.

Järgmine niisugune operatsioon on plaanis aprillis. «Takistatud defekatsioonist tulenev kõhukinnisus on tavaliselt üle keskea naiste häda,» lisab Peetsalu. «Samuti seostatakse seda sünnituste ja naistele iseloomuliku sidekoe nõrkusega.»

Uued operatsioonid

• Stapled Transanal Rectal Resection ehk STARR tähendab, et anaalava kaudu eemaldatakse osa laienenud pärasoolest klammerdaja tüüpi instrumendiga, mis nii õmbleb kui lõikab.

• STARR-operatsioone ei ole varem tehtud ei Eestis ega mujal Baltimail.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles