Peeter Laurson: tartlane kõmbib prügikotiga tööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jjaanuarist alates hakkab kõikides prügilates kehtima sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld. Jäätmeseaduse §31 kohaselt peab omavalitsus korraldama jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Tartu jäätmekava 20052009 on linnavolikogus vastu võetud dokument, mille järgimine oleks pidanud tagama Tartus nii jäätmeseaduse täitmise kui ka linnaelanikele võimaluse tekkivatest jäätmetest organiseeritult vabaneda.
Jäätmekavas oli püstitatud eesmärk rakendada segaolmejäätmete puhul korraldatud jäätmevedu. Samuti oli plaanis vajadusel rajada sortimistehas ja kohtadel sorditud segaolmejäätmete suunamine sortimistehasesse aastal 2006.
Alates 2005. aastast oleks selle kava järgi pidanud olema välja arendatud pakendi ja pakendijäätmete tagastamise süsteemid.
Prügi enam polegi!
Kuhu aga on tänaseks jõutud? Linnas on loodud kohti, kus saab vabaneda ohtlikest jäätmetest, metallijäätmetest, on käivitunud keskkonnajaamad. Kõikidel korteriühistutel, eramutel ja teistel jäätmevaldajatel on suuremad või väiksemad prügikastid, mis on soetatud segaolmejäätmete korraldatud veoks.
Suuremate poodide juures saab ära anda panditaarat, neist mõne juures ka pakendijäätmeid ning vanapaberit.
Tundub, et kõik sujub aga ei. Uus, linnaelanikke lausa mõnitav linna jäätmehoolduseeskiri keerab pea peale kõik selle, mis tundub ratsionaalne.
Nimelt on uude eeskirja jällegi kirjutatud klausel, et pakendid ning pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ning viia selleks ettenähtud kogumiskohta.
Tegelikult tähendab see, et täna paljudel inimestel segaolmejäätmete konteinerisse minevast prügist üle 70 protsendi sinna minna enam ei tohi. Jääb arusaamatuks, mida sinna siis üldse panna, et see nelja nädalaga täituks.
Eeskirja kohaselt ei tohi prügikasti enam panna enim levinud müügipakendit ehk toiduaine või esmatarbekauba pakendit: jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, võileivakotid, maiustustekarbid, aga ka teleri ja teiste toodete ümber olev pappkast.
Lisaks veel toote küljes rippuvad või tootele kinnitatud etiketid, CD-karpi ümbritsev kile, ühekorrataldrikud ja -topsid, mis on täidetud müügikohas jne. Seaduse järgi on pakend ka pakendi osa, näiteks ripsmetuihari, mis on ühtlasi pakendi kork, pesuainedoseerija, kui see on ka anuma kork, pakendile kinnitatud kleebised, kinnitusklambrid jms.
Samuti ütleb linnavalitsuses heakskiidu saanud jäätmehoolduseeskiri, et kinnistutel, kus asub kümne ja enama korteriga elamu, peab papi ja paberi jaoks olema eraldi kogumismahuti. Olgugi et tühipaljas mahuti pole veel käitlemine, on siiski positiivne, kui elanikku säästetakse paberikotiga mööda linna jooksmast.
Hommik prügikotiga
Oma olmeprügikonteinerisse ta järgmisest aastast pakendijäätmeid enam panna ei tohi. See on keelatud. Iga päev tekkivaid pakendijäätmeid peab hakkama viima poodide juures asuvatesse pakendite liigiti kogumise konteineritesse.
Linnaisade kujutluses näeks see välja nii, et linnakodanik, lahkudes hommikul oma kodust jalgsi, ühissõiduki või autoga, võtab kaasa oma pakendijäätmekoti (pakendijäätmeid tekib päevas keskmiselt 1,5 liitri ümber inimese kohta) ning suundub suurte poodide tagaõuele, kus asub pakendijäätmete liigiti kogumise konteiner.
Alles siis, jäätmetest vabanenuna, on tal võimalik minna kas tööle, kooli, turule, kohvikusse või arsti juurde.
Tänu sellisele geniaalsele uuslahendusele Tartus jäävad edaspidi tühjaks kodude juures olevad prügikonteinerid, mida hakkab mõõduka raha eest vähemalt nelja nädala järel tuulutama konkursi võitnud käitlusfirma.
Kui palju läheb seekord linlasele maksma hästi tasustatud linnavalitsuse jäätmekorralduse suutmatus, näitab aeg. Elukallidus tõuseb iga tunniga ja tartlase rahakott ei ole põhjatu.