Tsaariajal ilmavalgust näinud maestro Aadu Regi võttis ette pika reisi Kesk-Soomest, et Tartus tähistada oma 95. sünnipäeva. Enne osalemist muusikaüritustel andis ta intervjuus teada oma pikaealisuse saladuse.
Tsaariaegne dirigent puhub veel klarnetit
15. november 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teid on nimetatud eesti klarnetiõpetajate õpetajaks. Millal te viimati ise klarnetit kontserdil mängisite?
Vist oli viimane kord, kus ma natukene mängisin, 90. sünnipäeval.
Kas olete ka hiljem kodus pilli puhunud?
Olen proovinud jah. Välja tuleb ausalt öeldes kehvasti, sest huuled ei ole enam vormis. Ja suus on mul proteesid, ega see soodusta ka mängimist. Aga mängida saab ikka. Kui natukene harjutada, siis käivad sõrmed täiesti hästi.
Millal te viimati nooti oma käega kirjutasite?
See oli vist Soomes, kui ma sinna läksin, niisiis 1991, siis ma kirjutasin seal ühele soomlasele, kes valdab eesti keelt. Ta on koorijuht ja ma kirjutasin talle kooripartiid. Ma mõtlesin, et sellega saab kõrvalteenistust, aga siis selgus, et Soomes käis noodi kirjutamine juba ammu arvutiga.
Millised on teie suhted arvutiga? Kas te e-kirju saadate?
Mul ei ole niisugust arvutit. Ma panen arvutiga oma mälestusi kirja, see on päris vana ja vilets masin ja ma ei oska teda kuigi hästi käsitseda.
Kuidas edeneb mälestuste kirjapanek?
Mul on praegu üks osa kirjas ühe vana mehe ühe päeva kirjeldusena, «Üks suvepäev Kustase elus». See on vanast Tallinnast, see vana mees käib seal ringi ja tuletab meelde vanu aegu tsaariajast alates.
Kas see on midagi ilukirjanduslikku?
Jaa-jaa, aga seal on ka mälestusi ehitustest, mõnest poest, Estonia teatrist, turust, näitlejatest, kirikuõpetajatest ja paljudest teistest.
Kui kaugele olete järjega jõudnud?
Ma viimasel ajal ei ole justkui tahtnud töötada. Ei ole saanud lõpetada, kuigi lõpuni palju ei ole. Kui ma ennast kätte võtan, läheb maksimaalselt paar nädalat.
Kas te mäletate kõike või vaatate kuskilt märkmetest?
Ikka otse peast kirjutan, ei ole mul märkmeid. Mälu on nii hea.
Kuidas on teil muusikalise mäluga?
On samuti olemas. Isegi vanast ajast, kui ma mängisin kinos esimesi kordi, siis mõnest avamängust, mida ma hiljem ei ole mänginud, on vähemalt teemad või põhimotiivid meeles.
Kas te mängisite tummfilmide näitamise ajal?
Jah. Ma mängisin Tallinna kinos Endla, see oli Balti jaama juures, ja vene turu lähedal Grand Marinas.
Kas esitasite ka omaloomingut? Millal jõudis teie looming kuulajate ette esimest korda?
Ei, ma olin siis veel poisike, kui ma kinodes mängisin, omalooming tuli hiljem. See oli aastal 1937, kui Tallinnas oli võistlus marsside saamiseks. Auhinda ma ei saanud, aga muusikaseltsi Edu orkestri juht ostis minult selle marsi ära. Ma sain viis krooni ja see oli minu esimene honorar.
Mida selle eest võis osta?
Näiteks Unioni vabriku kingapaar maksis seitse-kaheksa krooni.
Millal oli teie seni viimase töö esiettekanne?
Soomes käin ma vahetevahel Oulu Tööväe puhkpilliorkestri proovidel. Neli või viis aastat tagasi kirjutasin neile juubelimarsi.
Viimased 17 aastat olete elanud Soomes klaveriõpetajast tütre Maia juures. Kui palju olete kursis Eesti eluga?
Ma tellisin endale sinna Postimehe, ja siis ma olin päris kursis. Viimasel ajal on Postimees läinud nii kalliks, et mul on raske teda tellida, ja nii käib mulle nüüd ainult laupäevane leht. See mind siiski ei rahulda, ta ei räägi väga palju uudistest.
Aga Eestis on mul vanu õpilasi ja sõpru, need mind mõnest asjast informeerivad. Nii et ma mingil määral olen Eesti eluga kursis.
Olete olnud Vanemuises ametis ja küllap jälgite ka nüüd teatri käekäiku. Mida te arvate Toomas Vavilovi äkilisest lahkumisest muusikajuhi ja peadirigendi kohalt?
Ma ei tea, mis on õieti selle taga, aga ma tean seda, et Vavilov on väga tugev muusik. No muidugi, eks tal on iseloomus ka omad veidrused, temaga võib mõnikord olla raske asju ajada.
Ma tean, et teatris dirigent olla ei ole lihtne. Peadirigendil võivad tulla sekeldused just administreerimisel.
Oulu on peaaegu sama suur kui Tartu. Kuidas seal elu edeneb?
Oulu ja selle ümbrus areneb ja kasvab. Ma elan Oulust ligi 40 kilomeetrit eemal Muhos. See kindlasti kasvab tulevikus Ouluga kokku. Paigas, kus ma elan, oli kolm-neli aastat tagasi tühi põllumaa ja natukene metsa, praegu on ta täis ehitatud.
Oulus on oma sümfooniaorkester, teater ja konservatoorium. Teater töötab seal nähtavasti korralikult.
Mis te arvate Helsingi lähedal koolis tulistamise kohta?
See on mõist-ma-tu! See on midagi hullu.
Mulle tundub, et praegused filmid ja arvutimängud seal on hirmus palju laskmist ja tapmist.
Ja peale selle on Soomes ja ma kardan, et ka Eesti koolides, vähe korda. Õpilasi sundida ei tohi, õpilane tõuseb tunni ajal püsti ja läheb teeb, mida tahab. See kõik soodustab niisugust hirmsat asja.
Tunamullu anti teile Tartu aukodaniku tiitel. Kuidas see teile mõjus?
Ma hakkasin mõtlema, kas ma olen selle tunnustuse ära teeninud.
Võibolla siiski sain ma midagi Tartu heaks teha, kui olin Vanemuises. Ja muidugi muusikakoolis tegin päris kõvasti tööd.
Mis meeldib teile kõige enam praeguses puhkpilliorkestris Tartu, mille te olete usaldanud oma õpilaste kätte?
Tartu orkestri juures tehakse noortega tööd. See on väga hea, ega asi muidu ei edene, kui tööd ei tehta, ja nüüd on loodud võimalus, et noored saavad seal õppida, neid juhendavad asjatundjad ja neist kasvavad korralikud orkestrandid.
Olete küll 95-aastane, aga näete välja väga reibas. Mismoodi te olete ennast nii heas vormis hoidnud?
Minu arvates tuleb elada vähemalt nelja eri valitsusvõimu ajal, tsaariaeg kaasa arvatud, sõjas käia ja rindel võidelda, vangilaagris olla niimoodi saabki 95-aastaseks.
CV
Sündis 3. novembril 1912 Tallinnas.
Õppis 19301935 Tallinna konservatooriumis klarnetiklassis.
Vanemuise teatri orkestris hakkas mängima aastal 1944, dirigent 19451951.
Viibis Stalini ajal viis aastat vangilaagris.
Oli üle 40 aasta Tartu muusikakooli klarneti- ja orkestriklassi õppejõud.
Juhatas aastaid Tartu muusikakooli puhkpilli- ja keelpilliorkestrit, Tartu ülikooli sümfooniaorkestrit ning kultuurihoone puhkpilliorkestrit, millest kasvas välja puhkpilliorkester Tartu.
Pälvis aastal 1989 Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse, aastast 2005 Tartu aukodanik.
Avaldanud raamatu puhkpillide õpetamisest (1970) ja orkestritööst (1986), klarnetiõpiku (1994) ja mälestusteraamatu «Muusikast ja muust» (2000).
Äsja ilmunud heliplaadil «Maestro Aadu Regi 95. Tervitus, noored sõbrad» on 18 loo hulgas tema enda ja tema õpilaste kirjutatud ja dirigeeritud lugusid.
Abikaasa Meta (19171985) oli lauljana Vanemuises ametis 19421961.