Algab suur laste tervise uuring

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selliseid koostöövalmis lapsi nagu Roomet Tapfer peab Tartu Ülikooli Kliinikumi õde Arle Hurbola lähikuudel teaduse huvides nõusse saama 2000.
Selliseid koostöövalmis lapsi nagu Roomet Tapfer peab Tartu Ülikooli Kliinikumi õde Arle Hurbola lähikuudel teaduse huvides nõusse saama 2000. Foto: Margus Ansu

Kolmeaastane Roomet Tapfer on terve kui purikas ja arsti ei karda. Tema on üks neist Eesti lastest,  kelle uurimine võib tuua uut valgust laste suhkruhaiguse põhjustesse.


Eelolevatel kuudel saavad Tartu, Põlva, Valga, Võru, Viljandi ja Jõgeva maakonna kolmeaastaste lastega pered kutse osaleda mainekas väikelaste suhkruhaigust puudutavas rahvusvahelises uuringus.  Esimesed sada kutset jõudsid peredesse eelmisel nädalal.

«Oleme saanud juba paarkümmend nõusolekut,» ütles ülikooli lastekliiniku õde Arle Hurbola, kes hakkab koordineerima tööd nende lastega.

«Soovime, et vähemasti 2000 Lõuna-Eesti peret oleksid nõus oma panust teaduse edenemisse andma,» lisas Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku juhataja professor Vallo Tillmann lootusrikkalt. Kutseid läheb teele 7000.

Laste diabeet


Nimelt on Helsingi Ülikooli teadlased otsustanud rinda pista tõsise probleemiga. Miks haigestuvad lapsed juba väga varases eas suhkruhaigusesse ning miks see juhtub tänapäeval palju sagedamini kui veel mõni aeg tagasi?

Kui palju mängib haigestumistes rolli pärilikkus? Kui palju keskkond, sealhulgas toitumine, hügieen, elulaad, vaktsineerimised, põetud haigused?

Uuritakse võrdlevalt Soome, Lõuna-Eesti ja Karjala lapsi. Soomlased on oma partnereiks kutsunud Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Petrozavodski lastehaigla Karjalas.

Professor Vallo Tillmann selgitab, et luubi all on vähemlevinud ehk I tüübi suhkruhaigus, mille all kannatavadki peamiselt lapsed.

I tüübi suhkruhaiguse diagnoosimisel vajavad väiksed patsiendid püsivat ravi insuliiniga, sest nende kõhunäärme beetarakud ei saa selle tootmisega enam hakkama.

Insuliin on elutähtis aine, mis aitab organismil süsivesikutest saadavat energiat omastada. Haigestunud laste elu möödapääsmatuks osaks kujuneb kolm kuni neli korda ööpäevas insuliini süstimine.

Professor Tillmann ütleb, et tegelikult ei tea keegi, milliste asjaolude kokkulangemisel väikelaste kõhunäärme rakud haigestuvad. Selle haiguse puhul ei saa olla tegemist ainuüksi päriliku soodumusega, sest haigus sageneb ja nooreneb.

Tartust löövad lisaks lastekliinikule kaasa veel Tartu Ülikooli professori Raivo Uibo immunoloogialabor ja väikeettevõte Immunotron. Töösse on haaratud 15 organisatsiooni seitsmest Euroopa riigist.

Lastele tähendab uuringus osalemine väikest torget ehk vereproovi andmist. Vanematele aga intervjuud, kuidas nende laps on esimesed aastad kasvanud, ning ülesannet kahe järgneva aasta jooksul päevikut pidada ning lapse elu ja tervise kohta märkmeid teha.

Ka vastsündinud


Hüpotees on: mida vähem puutuvad lapsed kokku naturaalse toidu, looduse, koduloomade ja mikroobidega, seda sagedamini võib suhkruhaigus tekkida. Kas see on ainult seos või  põhjus, selle kallale teadlased nüüd asuvadki.

Üks osa sellest uuringust algas juba aasta eest ja see puudutab vastsündinuid. Vanemate nõusolekul on sünnitusmajas võetud lapse nabaväädi verest proov, et kindlaks teha tema pärilik soodumus I tüübi diabeedi suhtes.

Statistika ütleb, et 15 protsendil Eesti vastsündinutest on niisugune risk olemas.
Uuringusse võetakse niisiis ka 320 beebit, kel see soodumus avastatakse. Tööd nende lastega koordineerib lastekliiniku arst Aleksandr Peet.

Küsimuse peale, mida laps või vanemad sellest kõigest kasu saavad, vastas professor Vallo Tillmann, et pered saavad oma lapse tervise kohta hulga lisainfot ja nõustamist. Kogu uuringu vältel on neil võimalik ükskõik millise lapse terviseprobleemi korral lasteõe või -arstiga otse ühendust võtta.

Laste tervise uuring
Miks I tüüpi suhkruhaigus väikelastel sageneb ja miks haigestuvad üha nooremad lapsed?


• Uuringusse haaratakse kokku 7000 Soome, Eesti ja Karjala last.
• Tänavu saavad kutse kõik 3-aastaste lastega Lõuna-Eesti pered, kus laps on sündinud ajavahemikul 1. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2007.
• Uuring kestab 2013. aastani ja seda juhivad Helsingi Ülikooli teadlased.
• Projekti üldmaksumus on 5 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles