Mõtleva rahva pojad ja tütred on isepäised ja isemeelsed. Teisiti ei saakski, sest mõtted on erinevad. Et lugemine on mõtlemise alus, siis on tuline diskussioon mõtlemise koha ehk raamatukogu üle igati loomulik.
Martin Hallik: rahvas loeb!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli raamatukogu on viimase aasta jooksul saanud valmis kava, kuidas renoveerida see 25 aastat vana maja nii, et meie ülikool võiks ka oma raamatukogu poolest seista rahuliku südamega ühes reas Göttingeni, Uppsala ja teiste vanade ning mainekate ülikoolidega. Euroopa parimad teadusraamatukogude eksperdid on selle plaani üle vaadanud ja heaks kiitnud. Tartu Ülikooli raamatukogu hakkab lähimas tulevikus otsima arhitekti, et kõik head mõtted projekti valada.
Kaks ühes
Tartu linnaraamatukogu inimesed on mõned ajad tagasi endale selgeks saanud, kui palju uusi ja kvaliteetseid ruutmeetreid on vaja selleks, et lugev linnakodanik saaks õnnelikuks.
Kaks suurt raamatukogu ühes linnas seisavad uue elu alustamisel enam-vähem võrdsel stardipositsioonil. Need raamatukogud on sihtrühmade ja kogude sisu poolest väga erinevad, see on igale lugevale ja mõtlevale inimesele selge. Sama selge on aga seegi, et neil kahel kogul on tuhandeid ühiseid lugejaid, mis on igati loomulik.
Kui loomulik võiks aga olla nende kahe raamatukogu sünergia? Kahe raamatukogu organisatsioonide ja sellest lähtuvalt kogude füüsilisel ühendamisel üheks tervikuks ei ole sügavat mõtet. See on välja üteldud juba pea kolm aastat tagasi.
Küll aga on jumet mõttel, et linnaraamatukogu rajamisel ülikooli raamatukogu kõrvale võiks nii linn kui ka ülikool säästa kümneid miljoneid kroone. Ei ole ju väga suurt vahet, kas muretseda ventilatsiooni keskseadmed, mis ventileerivad kas 27 või 37 tuhandet ruutmeetrit. Hinnavahe on kaunis väike.
Lugeva rahva silmade eest jääb igapäevas varjatuks veel terve rida tehnoloogilisi seadmeid, mille olemasolu ühes mõistlikus raamatukogus on hädavajalik ning mille ehitamine või uuendamine tekitab väga suure osa ehituskuludest.
Kahe raamatukogu ehituslikku ühendamist tasub uuesti kaaluda, sest kolm aastat tagasi oli Tartu Ülikooli raamatukogu rahaline seis selline, mis ei lubanud vähegi reaalselt mõelda mitte mingile renoveerimisele. Täna on rahaline seis hoopis parem.
Kõrvuti on mugavam
Potentsiaalne pind linnaraamatukogu jaoks oleks olemas, moodustades ülikooli raamatukogu Vanemuise tänava poolsel tiival L-tähe kuju. Linnaraamatukogu fassaadile saaks juurde Struve platsilt ja Vanemuise tänavalt ning maja tagumine ots ulatuks Akadeemia tänavale.
Kahe raamatukogu hoonete kõrvuti seadmine ei tähendaks mitte ainult heaperemehelikku kokkuhoidu ehitamisel, vaid head meelt kõikidele lugejatele, kes täna ja homme on mõlema raamatukogu lugejad.
Just nende kahe raamatukogu olemuslik ja sisuline erinevus tekitavad uue kvaliteedi. Tudeng võib astuda mõned sammud mööda koridori ning jõuda kerge vaevaga ülikooli raamatukogu akadeemiliste andmebaaside tarkuse maailmast ilukirjanduse helgesse keskkonda linnaraamatukogus. Linnakodaniku vastupidine teekond oleks sama lihtne.
Kõik need, keda huvitab ainult üks raamatukogu neist kahest, võiksid rahumeeli toimetada endale meelepärases raamatukogus, ilma et see teine raamatukogu neid kuidagi häiriks. Sellised tingimused on võimalik lihtsalt luua nii arhitektuuriliselt kui ka korralduslikult.
Muidugi, Tartu Ülikooli raamatukogu laiendab ja renoveerib lugemissaalid, avab ühe fondikorruse lugejatele ja teeb palju muud ka siis, kui linnaraamatukogu kerkib mõne teise väärika maja kõrvale.
Ühe raamatukogu hea käekäik on igati teise raamatukogu huvides, sest oleks raske ette kujutada olukorda, kus üks neist on väga hästi korda tehtud, aga teine mitte. Selline olukord oleks häiriv mitte üksnes mõtlejatele, vaid ka otsustajatele, sest rahvas loeb!
Rõõm on teha asju koos, sest tõenäosus ühiste jõududega kiiresti edasi liikuda on alati suurem kui üksinda.
Samal teemal: Linnaraamatukogu saatus, TPM Asko Tamme, «Mida me nende miljonite eest saame?» (13.04.), Jüri Saar, «Uue raamatukogu ehitus jõudis nulli tagasi» (30.07.), Berk Vaher, «Petturlinn Tartu» (28.08.)