Noored talendid jõid ministriga õunakokteili

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui kirjamees Juhani Püttsepp tutvus kakskümmend aastat tagasi Sirtsi soos keskkonnafüüsik Marko Kaasikuga, ei aimanud ta, et sellest tutvusest võib kasvada suur teene teadusele ja looduskaitsele.


Püttsepp toob paralleeli loodusemees Fred Jüssi kujundliku kirjeldusega ühe õpetaja järelkasvu sünnist: sa käid mööda aasa, sööd õuna ja poetad kogemata maha seemneid ning juhuslikult võib mõnest neist sirguda uhke õunapuu.



Neli aastat tagasi helistas Püttsepp Tartu Ülikooli füüsikainstituudi vanemteadurile Marko Kaasikule ja palus võtta jutule 15-aastane teadushuviline Riinu Ots Tartu Katoliku Koolist.



«Ma teadsin teda katoliku kooli kaudu, ta oli mu poja tuttav,» meenutab Püttsepp.


«Teadsin tema andekusest ja pürgimustest, teadsin, et ta on täppisteadustes silmapaistvalt andekas.»



Minister: märka talenti


Tänavu suvel võitis Riinu Ots Ameerika Ühendriikides rahvusvahelisel noorte teadusmessil teise preemia uurimusega «Suitsujoa termilise tõusu mõju õhusaaste leviku arvutusele põlevkivielektrijaamade näitel». Ots õpib Tartu Ülikoolis esimest semestrit füüsikat. Eile esines ta sadade teiste andekate noorte ees haridus- ja teadusministeeriumi saalis ministri pidulikul vastuvõtul.



«Kavatsen teadlaseks saada,» teatas neiu oma hoogsa ja lihtsa ettekande lõpetuseks. Enne seda oli ta seletanud, et kuigi varem oli teada korstnaist lenduvate tuhaosakeste suurus, siis tema uurimusega selgines, kui suureks võivad need atmosfääris niiskudes kleepuda. Sellest aga sõltub tuha maha langemise kiirus.



Külalistele hõrke suupisteid ja õunamahlakokteili pakkunud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et Eestis osatakse vähe tänada õpetajaid ja treenereid, kes on noore talendi leidnud ja tekitanud temas huvi informaatika, laulmise, allveeorienteerumise või mis tahes muu valdkonna vastu.



«Puudus on ka sellest, et me oma andekaid noori, oma tippusid alati üles ei leia,» täiendas Lukas. «On kuritegu, kui jätame mõne talendi nurka istuma ja ta ei leia andeile vastavat rakendust.»



Lukas lubas, et haridus- ja teadusministeerium hakkab võitlema selle eest, et riik hakkaks õppurite juhendajaid ja treenereid rahaga toetama.



Noor aitab saada raha


Riinu Otsa juhendaja Marko Kaasik arvas, et küllap oleks südi tüdruk leidnud tee teadusesse ühel või teisel moel. Kui poleks olnud Juhani Püttseppa, oleks ta lihtsalt rõõmustanud mõnd teist täppisteadlast, olgu füüsikut või keemikut.



«Eduka juhendamise eest makstav preemia on tore stiimul, aga teadlasele on eelkõige tarvis järelkasvu, kes aitaks teha uurimistööd,» rääkis Kaasik. «Ja mis seal salata, kui rühmas on noori tegijaid, antakse ka raha uurimiseks meelsamini.»



Tunnustatud andekad


• Haridus- ja teadusminister kutsus tänuvastuvõtule 80 üldharidus-, kutse- ja ülikoolide õppurit, kes saanud auhindu rahvusvahelistel võistlustel. Lisaks neile üheksa noortekoori lauljad ning 83 juhendajat ja treenerit.


• Tartumaalt sai kutse 16 õppurit ja Tartu Noortekoor, kes sai 1. koha Veneetsia koorifestivalil.


Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles