Peep Mardiste: kodulinna tulevik on roheline

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Peep Mardiste

FOTO: Pm

Rohelised on aastakümneid rõhutanud, et tuleviku ja looduse arvel ei saa lõputult võlgu elada ning majandada tuleb tasakaalustatult. Tänaste majandusraskuste üks peapõhjusi ongi arutu ületarbimine ja muretu võlgu elamine. Tulevik on seega roheline ja rohelistega on mõistlik arvestada.


Toome juurde värskust


Tartus on hetkel roheline ilmavaade linnavolikogus esindamata, kuid see tühimik saab 18. oktoobri valimistega eeldatavasti täidetud. Roheliste piisav esindatus Tartu linnavolikogus on ühelt poolt linlasele kasulik, et oleks tagatud «keskkonna asjade» järjepidev kaitse.



Teisalt aitavad rohelised tuua linnavõimu juurde värskust, sest tänastel valitsejatel hakkavad ideed otsa saama. Oluline on lisada, et Tartus moodustavad Eestimaa Roheliste nimekirjast kolmandiku inimesed, kes erakonda ei kuulu, kes tagavad vaadete suurema mitmekesisuse.



Rohelised on erakonnana  küll suhteliselt uued tulijad, kuid kohalikus poliitikas kaugeltki mitte algajad. Rohelised osalesid Tartu linnavolikogu valimistel esmakordselt juba 20 aasta eest, mil volikogusse valiti ka arvukas roheliste seltskond. Toonastest rohelistest on tänagi kolm inimest – Jüri Ginter, Tõnu Oja ja Kalle Kulbok – taas volikogusse kandideerimas. Lisaks on paljud kandidaadid linna arengus aktiivselt kaasa rääkinud erinevate kodanikuühenduste raames.



Poliitvõimu vähemaks


Ilmselt on roheliste suurim erinevus teistest erakondadest ja valimisliitudest see, et soovime vähendada erakondade võimu linnaelu juhtimisel. Soovime kehtestada korra, millega saaks Tartus olulistes küsimustes läbi viia rahvahääletusi, mille tulemused oleksid linnavalitsusele siduvad ehk täitmiseks kohustuslikud. Mis kõige olulisem – selliseid rahvahääletusi algataksid linlased ise.



Kuna rahvahääletuse korraldamine pole odav lõbu, ei tohiks selle algatamine olla siiski liiga kerge. Eelduseks võiks olla näiteks 5 protsendi linlaste allkirjad, millega saaks nõuda linnavalitsuselt mingis olulises linnaelu küsimuses rahvahääletuse läbiviimist. See oleks Tartu näitel umbes 5000 häält, mida kokku saada pole kerge, kuid kaugeltki mitte ka võimatu.


Ja lõpuks ei otsustaks olulist asja mitte need 5000 allkirja andnud linlast, vaid kõik valimisealised.



Kui linlastel oleks selge vahend linnaisade otsuseid vaidlustada või omapoolseid ettepanekuid algatada, siis hakkaks ehk ka linnavalitsus oma plaane linlastega aktiivsemalt läbi arutama. Roheliste soovitatav otsedemokraatlik mehhanism oleks heaks täienduseks esindusdemokraatiale, mis ei kaoks ju kuhugi. Rohelised pole kadedad ja on rõõmuga valmis andma osa võimust kohalikul tasandil poliitikutelt rahvale. Usume, et meie arusaam aitab tasakaalustada viimaste linnavalitsuste harrastatud parteistamist.



Koostöö valdadega


Roheliste arvates on Tartu arengu võti koostöös. Tartu on otseses sõltuvuses oma tagamaast, kust käib linna arvukalt töötajaid ja tudengeid, kus kasvatatakse linlaste lauale toit ning kust pärinevad loodusressursid.



On palju valdkondi, kus igapäevane ja omavalitsejate erakondlikust sobivusest sõltumatu koostöö on oluline: näiteks transport, jäätmekäitlus, haridus, looduskaitse. Tihe läbikäimine ja kogemuste vahetamine Tartu sõpruslinnadega aitab luua meeldivamat linnakeskkonda. Tartu rohelised on heades suhetes näiteks Tampere rohelistega, kes olid möödunud kohalikel valimistel väga edukad ja kelle kogemustest oleme palju õppinud.



Peale naabervaldade ja sõpruslinnade peab tihedam koostöö puudutama ka kodanikuühendusi. Toetust väärivad linnakogukondi siduvad ühendused, näiteks linnaosade seltsid. Muu hulgas aitaksid kodanikuühendused tuua linna juhtimisse sõltumatut ekspertarvamust. Lisaks linnavalitsuse poolsele avatusele ja pidevale dialoogile võib jätkuvalt delegeerida kodanikuühendustele ülesandeid koos vastava eelarve ja vastutusega seal, kus nad osutuvad linnavalitsusest otstarbekamaks teenusepakkujaks.

Tagasi üles