Stepan Karja: Vana jutt üksikutest kitsaskohtadest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stepan Karja
Stepan Karja Foto: Postimees.ee

Lugenud läbi 26. jaanuari Tartu Postimehes Jüri Saare kirjatöö hambaravist ja ravikulu hüvitamisest, tabas mind masendus ja mõtted kandusid aastate taha.

Kas eksiksin palju, võrreldes värskes lehes esitatut ühe suvaliselt konstrueeritud uudislookesega umbes veerand sajandit tagasi? Näiteks sellisega...

«Kolhoosi Kommunismi Tee kollektiiv analüüsis üldkoosolekul möödunud aasta töösaavutusi. Mõningaste edusammude kõrval tuli tööka ühismajandi liikmeil kuulda ka kriitilisi märkusi, sest tootmisnäitajad ei ole paranenud ja brigaadides lonkab töödistsipliin. Edusamme pole tehtud teraviljakasvatuses ega suudetud täita loomakasvatussaaduste müügiplaane. Piisavas koguses ei ole varutud loomasööta ja muist farmihooneid jäi talveks ette valmistamata.

Arutanud kriitiliselt läbi senised saavutused ja veel esinevad kitsaskohad, jõudis majandi pere üksmeelsele otsusele täita käesoleva aasta tootmisplaanid ja sotsialistlikud kohustused.

Selleks on loodud head eeldused. Kevadel peab keskuses valmima uus pumbajaam ning majandi parteialgorganisatsioon sai eelmisel kuul etteotsa energilise juhi, kelle sõnal on kaalu agitatsioonitöös ja tootmisküsimuste lahendamisel.»

Kallis rahvas, me elame juba ammu vabas Eestis! Praegu ei peaks keegi ajakirjaniku ees vingerdama ega sõnadega žongleerima. Praegu on meil võimalik rääkida ja kirjutada ausalt – nii, nagu asjalood tegelikult on.

No miks peaks haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet nii maotult võimlema ja ristima 150-kroonise ravihüvitise järsku konsultatsioonihüvitiseks. Kas see nimetuse muutmine peaks patsienti eriliselt rõõmustama?

Osutades hüvitisraha tõstmisele 300 kroonini, on Osvet nüüd koguni nii suuremeelne, et nimetab sellegi summa parajaks tasuks arstile konsultatsiooni eest. Sõnakeerutustest paistab läbi rääkija kimbatus. Mingil põhjusel ei julgeta öelda, et ka 300-kroonine hüvitis pole kõige otstarbekam lahendus.

Hambaarstide Liidu esindaja Kristjan Gutmani jutt, kus ta seostab meie hambaravi võimalused ja Tallinna tänavapildi, maksaks midagi ainult sel juhul, kui tal oleksid uurimisandmed uhkelt rõivastatud või uhkete autodega sõitvate inimeste hammaste seisukorra kohta.

Ja mis vigur võiks olla Hambaarstide Liidu juhataja Kristjan Gutmani lubatud väike 300-kroonine plomm? Kas selle suhusaamisele ei eelnegi konsultatsiooni (ma nüüd ei teagi, kas maksab see 150 või Osveti arvestuse järgi juba 300 krooni)?

On huvitav, et ei hambaarstide ega stomatoloogide kutseühenduse esindaja ei pidanud vajalikuks öelda, et selleski valdkonnas ei ole üldine hüvitus otstarbekas. Sest üks osa raviteenuse kasutajaist ei vaja seda, teine osa võtaks vastu, kui see ei nõuaks eri käiku haigekassa kontorisse, suur osa pensionäridest ja miinimumpalga saajad vajaksid aga priskemat toetust kui 150 või 300 krooni.

Miks peaks kestma olukord, kus ühes kohas seisab raha, millest ei olda huvitatud, teises kohas aga ei jätku seda hädapärase ravi saamiseks?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles