Peeter Laurson: Hankesuutmatus hävitab linnaeelarve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu valmistub vastu võtma üle 1,6 miljardi suurust 2007. aasta linnaeelarvet. See eelarve on rahaliselt mahult linnale kõigi aegade suurim. Nii suurt numbrit kuuldes tekib tunne, et nüüd on viimaks saabumas aasta, kui kõik hädatarvilik saab tehtud.
Kahjuks peab aga tõdema vastupidist. Käesoleva aasta viimastel kuudel läbi viidud linnapoolsed riigihanked näitavad linnaisade suutlikkust korraldada järjepanu hankeid, mille tulemusena saadavad pakkumised ületavad mitmeid kordi aasta tagasi tellitud kalkulatsioone.
Linnapea ei vastuta
Nii näiteks üllatati volikogu Kesklinna kooli plaanitud 44 miljoni kroonise investeeringu asemel 82,2 miljoni kroonise võimla ning õppeklasside juurdeehitusega. Võrdluseks: tänavu valminud spordihoone A. Le Coq Sport läks maksma 73,5 miljonit krooni.
Üllatuslikud on olnud ka 3,5 miljonit krooni maksvad koolide remondi projektide pakkumised. Viimaste kuude ehitushangete tippsaavutuseks võib aga hetkel pidada Vabaduse autosilla ligi 166 miljoni kroonist hinnapakkumist.
Hangete kallinemist põhjendab linnavalitsus üldise hindade tõusuga ja elu loomuliku kallinemisega.
Kuidas aga mõista seda, et raha ollakse järgmisel aastal nõus samade asjade eest maksma 100 protsenti rohkem kui tänavu, kuid 2007. aasta eelarves planeeritud tulude kasv on ainult 13,1%?
Kas tänane linnapea vastutab linna maksejõudu ohustavate kohustuste täitmise eest ka pärast kevadisi riigikogu valimisi, kui ta ise on praegusest ametist riigikokku läinud? Loomulikult ei vastuta. Sest nii suured rahastamise otsused kinnitab ju volikogu. Tartu volikogu suurima koalitsioonipartei juhina suunab ta kerge südamega vastutuse oma erakonnakaaslastele, kellel palub vastavaid eelnõusid toetada.
Ka opositsioonipoliitikud tegid linnaeelarvesse hulgaliselt parandusettepanekuid. Kahjuks jäid need linnavalitsuse toeta.
Majanduskasv pidurdub
Linnavalitsus ei toetanud vahendite suurendamist teede ja tänavate korrashoiuks, raha eraldamist korteriühistutega piirnevate haljasalade korrastamiseks ja üldkasutatavate mänguväljakute ehituseks linnaosadesse, lisaraha eraldamist koolide remondiks, alternatiivse lastehoiu teenuse rahastamist, raha eraldamist Tamme gümnaasiumi juurdeehituseks, lisainvesteeringuid Forseliuse gümnaasiumile, hambaravitoetuse andmist pensionäridele.
Tavaliselt on linn suutnud toetada kasvõi ühte opositsiooni ettepanekut.
Seekord jäid eelarvest välja isegi mitmed koalitsioonileppe prioriteedid. Nii ei eraldatud raha juba mitmendat aastat lubatud Tamme staadioni tribüüni ehitamiseks ega isegi koolilastele lubatud tasuta töövihikute muretsemiseks alates 2007. aastast.
Samas on arusaadav ka see, et eelarvesse mittemahtuvate hangetega kohustuste võtmine võib juba 2007. aasta esimese poolaasta lõpuks viia linna rahaliselt kriitilisse seisu ning hävitada linnaeelarve.
Täna pole veel hilja pöörduda tagasi konservatiivsele ja kaalutletud majandamisele. Suutmatus otstarbekalt raha kasutada nullib kiire majanduskasvu, mõistlik rahakasutus võimaldaks linnas ära teha rohkem planeeritud töid.
Lõpetada tuleb maksumaksja raha kergekäeline priiskamine.