Aastal 1829 pälvis Euroopas suurt tähelepanu hilisem Tartu Ülikooli rektor ja füüsikaprofessor Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot, kes teadaolevalt esimese inimesena tõusis enam kui 5000-meetrise Ararati mäe tippu. Sündmuse meenutamiseks avatakse Tartus ekspositsioon.
Parrot tõusis Ararati tippu 9. oktoobril 1829. Toonane saavutus pälvis Euroopas suurt tähelepanu, kuna Ararati mäge seostati siis ja ka praegu piiblilegendiga Noast ja tema laevast, mis maabus mäel pärast ülemaailmset veeuputust, vahendas Tartu Ülikooli pressitalitus.
Professor Parrotist sai esimene inimene, kes vallutas üle 5000 meetrise mäetipu. See oli saavutus, mida võib võrrelda Everesti vallutamisega 20. sajandil.
Kolmapäeval, 19. augustil kell 12 esitlevad Eesti suursaadik Türgis Aivo Orav ja Tartu Ülikooli rektor Alar Karis Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis ekspositsiooni, millega tähistatakse 180 aasta möödumist Ararati (türgi k. Agri Dagi) vallutamisest.
«Tegemist on installatsiooniga, mis suuresti käsitleb just mäkkeronimist ja selle ajalugu. Me näitame läbi Friedrich Parroti prisma, kuidas alpinismist sai sport,» tutvustas näituse kuraator, TÜ vanemteadur Erki Tammiksaar ekspositsiooni.
Türgis Dogubayazitis Ishakpasa kindluses avatakse näitusekspositsioon omakorda 4. oktoobril. Päev hiljem alustavad Eesti ja Türgi mägimatkajad ühist tõusu Ararati mäele, et 9. oktoobril ehk täpselt 180 aastat hiljem Ararati tippu jõuda.
Maailma üks esimesi alpiniste Friedrich Parrot (1791–1841) sündis Karlsruhes ning 1795. aastal kolis ta koos oma perega Liivimaale, kus tema isast, geofüüsik Georg Friedrich Parrotist sai 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor.
Parrot pühendus ülikoolis arstiteaduse õpingutele, ta botaanikahuviline ja nii õnnestus tal reisida mineraloog Moritz von Engelhardti saatjana 1811. aastal Krimmis ja Suur-Kaukasuses. Selle reisi käigus tegi Parrot kindlaks, et Kaspia meri asub madalamal kui Must meri.
Pärast arstiteaduskonna lõpetamist 1814. aastal siirdus Friedrich Viini, kust tegi pikemaid ja lühemaid retki Alpidesse ning huvitus üha enam füüsilisest geograafiast ja geofüüsikast. Erilist teaduslikku huvi pakkus talle seejuures lumepiiri kõrgus erinevates mäemassiivides.
Sellele teaduslikule küsimusele pühendas ta oma elu, uurides seda Suur-Kaukasuses (1811), Alpides (1815–1816), Püreneedes (1817), Väikeses-Kaukasuses (1829) ning Nordkapil (1837).
Friedrich Parrot oli Tartu ülikooli rektor aastatel 1831–1834.