Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Magistraal tükib Prisma krundile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Graafika: TPM

Idaringtee soosituim trass poolitab ristumisel Räpina maanteega krundi, mille müügist Prisma kaubakeskuse rajamiseks loodab Luunja vald teenida kümneid miljoneid kroone, senised variandid suruksid aga magistraali pudelikaela.


Sellal kui Tartu vald ja Tartu linn on trassi valikuga ja ristmike lahenduse otsustamisega ühele poole saanud – esimesega juuni lõpus, teisega juuli alguses –, on idaringtee eelprojekti koostajal Ramboll Eestil käsil kibe töö, et tulevikus Võru-Ringtee ristmikust Jõhvi maanteeni küündiv magistraaltänav ära mahutada ka Luunja valla territooriumile.



Otsus on langetatud ka Ülenurme valda jääva umbes 300 meetri pikkuse luhapealse teelõigu kohta, Ülenurme vald on otsustama volitanud Tartu linna.



Komistuskiviks on saanud Räpina maantee ületamine ja sinna kahetasandilise liiklussõlme mahutamine.



Kolm varianti


Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pooli sõnul on eelprojekti koostaja välja pakkunud kolm varianti. Läänepoolseima puhul kulgeks tee suuresti mööda Nõlvaku tänava koridori ja Räpina maantee (linnas Jaama tänav) ületamise järel Rahumäe kalmistu ning uuselamurajooni ja ärikruntide vahelt, kus on aga väga kitsas.



Probleemne on ka asjaolu, et magistraal satuks Nõlvaku tänava suurmajade ette ja lõikaks seal ära väljapääsutee, sest sõidukiirust 70 kilomeetrit tunnis lubavale magistraalile on peale- ja mahasõite kavandatud harvalt.



Idapoolseima variandi kohaselt kulgeks magistraal Lohkva majade akende alt, kuid Räpina maantee ületamise järel peaks mahutuma kitsukesse koridori alajaama ja juudi kalmistu vahel. See välistaks kahetasandilise ristmiku, sest ruumi pole.



Magistraali mahutamise seisukohalt ja Tartu linna arvates eelistatuim oleks välja pakutud keskmine teekoridor. See nurjaks aga kartuse kohaselt Prisma kaubakeskuse rajamise.



Kui teekoridor poolitaks kuuehektarilise krundi ja jätaks poeehituseks alla kolme hektari, oleks seda liiga vähe, et soovitud 20 000-ruutmeetrine kaubakeskus 14 000-ruutmeetrise Prisma, autoparklate ning juurdepääsuteedega ära mahuks.



Luunja vald kaotaks aga võimaluse krundi müügist eelarvele tublit täiendust teenida. Luunja vallavanem Aare Anderson hoidus nimetamast, kui suurest müügihinnast on seni olnud jutt, kuid möönis, et pärast kommunikatsioonide rajamist vallale jääv tulu võib küündida pooleni valla aastaeelarvest, mis on umbes 50 miljonit krooni.



Lisaks looks kaubakeskuse rajamine umbes 150 uut töökohta.



Nii ütleski Anderson, et Luunja vallavolikogu otsus ei pruugi lähtuda ühestki seni välja pakutud trassivariandist ja lahenduse asjas käib Tartu linnaga kompromissi otsimine.



«Oleme seadnud eesmärgi leida kompromiss, kus idaringtee oma eesmärgi täidaks ja saaks ka kaubakeskuse ehitada,» ütles Anderson. «Mõtteid on, kuidas seda teha.»



Ramboll Eesti idaringtee projekti juht Raul Vibo ütles, et kompromissi otsimine on läinud raskustega ja head lahendust mõlema paigutamiseks ei ole: «Ideaalset liikluslahendust ja maksimaalset kaubakeskust ei saa.»



Uus variant, mille trassijoonist ei olnud Vibo veel valmis avalikustama, sest see oli asjaosalistelegi tutvustamata, nihutab idaringteed senisest eelislahendusest mõnevõrra ida poole ja Nõlvaku tänavat senisest asukohast Annelinna suunas, kaubakeskusele jääv krunt oleks selle tulemusel maksimaalselt 3,5 hektari suurune.



Küsimus on, kuidas annelinlased sellise lahendusega lepivad, ja otsuse peab sel juhul tegema ka linnavolikogu.



Ristmik ja riste


Andres Pool ütles, et Tartu linna territooriumil magistraali mahutamiseks valikuvõimalusi polnud. See kulgeb Võru tänavast Turu tänavani mööda praegust Ringtee koridori neljarajalisena. Arvestades suurt liikluskoormust, ei ole ette nähtud samatasandilisi ristmikke.



Nii tuleb kahetasandiline Turu-Ringtee ristmik ja ka Võru-Ringtee ristmik. Tähe ja Jalaka tänavale on plaanitud riste, mis erineb ristmikust selle poolest, et pöörded ei ole võimalikud. Ringtee tänava ärideni aitavad kogujateed.



Lõigul Turu-Ringtee ristmik kuni Lammi tee projekteeritakse tee kaherajalisena, kuid maa reserveeritakse neljarajalise tänava tarbeks. Ihaste teele tuleb pööreteta riste, Lammi teele eritasandiline liiklussõlm. Mõisavahe tänavaga on taas pöörete võimaluseta riste. Sealt edasi kulgeb tee aga Luunja valla maal ja trassivaliku otsustus on tegemata.



Pool ütles, et linnale on murekoht ka idaringtee otsa läbiviimine Petseri raudtee alt Võru-Ringtee ristmiku juures. See ei ole enam linna eestveetava idaringtee projekti osa, millele euroraha saamiseks on valitsuse põhimõtteline heakskiit olemas ja optimistlik ehituse algus aastal 2011. Edasine on maanteeameti projekt, mille rahastuse asjas valitseb praegu teadmatus.



Idaringtee materjalidega saab tutvuda veebiaadressil www.tartu.ee/idaringtee.
Tagasi üles