Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Millisel viisil laulaksid sa põhiseadust?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ehkki töötoalisi oli Lille majja tulnud vähevõitu, valitses ruumis hea meeleolu ja valmisid nii mõnedki plakatid. Pildil juhendab Julia Barsukova (vasakul) tekste välja mõtlevaid Kairet ja Mirjamit. | FOTO: Sille Annuk

Tartu reklaamiplankudel on sageli näha valgeid A4-plakateid, kuhu kirja pandud sõnum ning kõige alla: Loesje. Suvereporter Laura Mallene käis uurimas, kuidas loesje’d valmivad.


Juunikuu eelviimasel päeval on kollaseks võõbatud Lille majas vähe rahvast. Koridorid on tühjad ja pimedad. Neiud Mirjam ja Kaire on ainsad, kes on kohale tulnud. Loesje-töötoa juhendaja Julia Barsukova ütleb, et nii ongi – teave töötoa kohta levib vaid tuttavate kaudu. Vahel ongi mõni üksik osaleja ja vahel on hästi palju.



Julia on mõelnud ka selle peale, et panna teade üles. Näiteks Kultuuriaknasse – aga kui palju see ikka aitaks, arvab ta.



Peale neiude ja Julia on Lille maja toas hästi palju valgeid plakateid, mis tähelepanu tõmbavad ja kohalolijaid naerma ajavad. Mõnele on vististi õpetlikkuse mõttes värvilise rasvakriidiga peale kirjutatud «võrdlus» või «küsimus».



Igaühel oma värv

Töötuba algab tavalise kergelt piinliku tutvustamisringiga. Ainult et oma nime juurde tuleb lisada, mis värvi sa ennast tunned olevat.



«Tere, mina olen Laura ja ma olen tibukollane!» Julia seevastu tunneb end valgena, millel on oranžid mummud peal.



Värvilisest olekust liigume harjutuste juurde. Julia ulatab esimesel ringil edasi nähtamatu roosi, teisel tatise nätsu ja kolmandal pisikese konnapoja. Ja seda nähtamatut roosi või tatist nätsu tuleb edasi anda niimoodi, nagu sa ise heaks arvad.



Lõpuks algab luuletustevoor. Kirjutame sõnu vastavalt korraldustele ritta ja anname edasi. Lõpuks tuleb sõnadest luuletus, väga ebaloogiline ja veider – sest kuidas kirjutada luuletust Kalevipoja karupükstest?



Viimase ettevalmistusena oli vaja leida loesje teemad, millele tuginedes hakata loometööd tegema. Sedakorda pakuti välja samm, vari, ajakirjandus, murtud süda, tatt, laul ja suvepuhkus. Julia kirjutab need hoolikalt musta markeriga A4-lehtede ülaossa ja asetab kogu kuhja keskele.



Paberid on paljundamisjäägid. Roheline mõtteviis on Lille majas au sees ja seinal teatab üks plakatitest: «Kas roheliseks värvitud tuumajaam toodab rohelist energiat?»



Ja pärast tunnikest mõttetööd on kõik paberid täis kirjutatud. Nüüd tuleb hakata mängima kohtumõistjat: et missugused tekstid kõlbavad ja missugustest tuleb loobuda.



Tatt Taaralinnas

Ja kuigi kõik valitud sõnumid ei ole Tartusse reklaamiplangu peale kinnitamiseks sobilikud, saab tulemust lugedes kõhutäie naerda.



Üks töörühma lemmiklauseid on: Tatt Taaralinnas – esimese kursuse tudeng. Igatahes Julia Barsukova on rahul, sest töötoas oli tema arvates «jube hea meeleolu».



Kunagi hiljem teeb Julia valminud sõnumitest oma valiku, et ka need Tartu plankudele jõuaksid.



Seni tegeleb töörühm loesje’de levitamise ettevalmistamisega ehk valib mõned plakatid toa seintelt ja paljundab neid. Et laulupidu on parajasti aktuaalne teema, on valikus lausa kaks laulupeoteemalist plakatit. Vaimukam neist väidab, et laulupidu on hoopis vanaeestlaste disko.



Seejärel valmib suures ämbris tavaline tapeediliim.



Ettevaatust, post

Loesje’de kleepimisel on omad reeglid. Loesje’t ei tohi kleepida majaseintele või aedadele, küll aga sobivad imehästi plakatitest kirjud reklaamtahvlid, elektrikapid ja postid (postide peale kleebime suurelt «Ettevaatust, post!»). Ja ei ole ilus kleepida loesje’t plakati peale, mis pole aegunud.



Julia ütleb, et Ülikooli tänava plangul oli ühel postril lausa kirjalik arutelu tekkinud. Sellisel, kus prussakat oli nimetatud poliitiliselt korrektseks koduloomaks.



Riia mäe elektrikapi juures peatab üks rattur oma sõiduvahendi ja uurib toimuvat. Parasjagu on käsil plakati «Minu kassil on parem muusikamaitse kui mul» kleepimine. Rattur kinnitab, et ta on suur kassisõber. Ja loodab, et meil läheb edaspidigi hästi.



Rüütli tänava eletrikapile kleebime suure sildi: «Help! I have lost 1 kg somewhere» (Aidake! Ma kaotasin kuhugi ühe kilo – L. M.), sest see tundub kondiitriäri ligidusse hästi sobivat.



«Kunagi kleepisime silte vihmaveetorudele,» räägib Julia. «Omanik arvas, et see on reklaam.» Enam vihmaveetorusid loesje’de jaoks ei kasutata.



Töö lõppedes on kõik neiud kaetud suurte liimiplekkidega. Ja Taaralinn on saanud täis uusi mõtteid.



* Üks loesje-töötoas valminud lausetest.



Loesje – mis see on?

• Loesje (häälda: l’ušje) on rahvusvaheline sõnavabadusel põhinev organisatsioon, mis loodi 24. novembril 1983. aastal Hollandis. Täpsemalt sündis idee juba 1983.


aasta kevadel, kui üheksa inimest kohtusid. Rühma eesmärk oli teha midagi tolleaegse poliitilise korra vastu. Tüdruku nimi Loesje valiti selleks, et teha tekstid personaalsemaks ja selgemaks ning lihtsustada ideed.



• Loesje peamisi ideid on arendada loovust, kriitilist meelt ja filosoofilisi mõtisklusi ning panna inimesi mõtlema päevasündmuste üle. Loesje avaldab oma mõtteid plakatitel, kirjutades alla fiktiivse tegelaskuju Loesje. Loesje püüab inimesi panna mõtlema ja oma arvamust avaldama, jäädes samal ajal kriitiliseks nii iseenda kui maailmas toimuva suhtes.


Allikas: Internet

Tagasi üles