Marthi Lepik (19), kes kolis eile vanematekodust Sakus Tartu ühiselamusse, on enda mäletamist mööda ülikoolilinnas elu jooksul viibinud kõige rohkem viis tundi.
Ülikooliga algab nüüd iseseisev elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See oli päeval, mil komisjonile eesotsas Marju Lauristiniga tuli selgitada, miks ta tahab tulla Tartu Ülikooli ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppima.
«Tegelikult kandideerisin seitsmesse kohta,» ütles Lepik. Muu hulgas kaalus ta majanduse, ajakirjanduse ja riigiteaduse eriala vahel ning selget valikut esialgu polnud. Veel eksamite ajal oli ta üsna kindel, et läheb õppima Tallinna Tehnikaülikooli ärindust. «Aga mingil hetkel jõudis kohale kogu see Tartu tudengielu ja Tartu Ülikooli prestiiž.»
Päevaks, mil Lepik oli selgitanud, et just ajakirjandus ja kommunikatsioon Tartu Ülikoolis saab tema erialaks, oli enamik tudengeid Tartus kodu juba leidnud. See tähendas, et korterite valik oli märgatavalt kahanenud ning läks järjest kesisemaks.
«Hinnad tõusid paari nädalaga kahekordseks ja siis jäi kas väga kõrges hinnaklassis pakkumisi või kortereid, mis olid üsna kehvas seisukorras,» kirjeldas Lepik.
Sakust pärit noormehe uueks koduks sai Purde ühiselamu, kus ta hakkab vähemasti kevadeni sõbraga tuba jagama. »Mõtlesin, et esialgu proovikski seda ühikaelu ja kevadel on aega ka korterit valida, kui seal ei sobi,» nentis ta.
Spordi- ja laulupoiss
Varasemad kogemused ajakirjanduse ja kommunikatsiooni alal tekkisid Lepikul tänu spordile. «Kuna olen spordiga kokku puutunud ja käinud ka välismaal võistlustel, siis ma olen pidanud näiteks kirjutama Saku lehte kokkuvõtvaid artikleid meie hooajast ja võistlusest.»
Noormees on tegelenud kõiksugu spordialadega, näiteks korvpalli, saalihoki ja rannavõrkpalliga.
Peamine on siiski motokross, milles tal on ligi kaheksa aasta jagu kogemusi. «Praegu võistlen küllaltki tasemel, aga ma pigem üritan töövallas karjääri teha,» nentis ta tulevikule mõeldes.
Kooli kõrvalt laulis Lepik ka noortekooris ja -ansamblis ning tegi kaasa koolimuusikalides. «Eelmine aasta oli meil enda järgi kujundatud «Vahva rätsep» ja sel aastal «Vigased pruudid.» Lisaks sellele on ta ligi seitse aastat tegelenud mälumänguga, milles tuli 9. klassis oma rühmaga koguni Eesti meistriks.
Motivatsioonist tulvil
Meenutades, milline õpilane oli ta gümnaasiumis, ei pea Marthi Lepik end õpetajate pailapseks, kuid otseselt halvasti ta ka enda sõnul ei käitunud. «Ma arvan, et paras kloun tegelikult.»
«Olen see, kes alati läheb lootma vana rasva ja loomuliku intelligentsi peale,» tunnistas ta õppimise kohta. Kuigi gümnaasiumis lükkas ta koolitööd tihti viimasele minutile, ei suutnud ta siiski kunagi midagi tegemata jätta. Ülikoolis on Lepik valmis kas või päevade kaupa tuupima. «Praegu ma olen küll motivatsioonist tulvil.»
Lepikul on hea meel, et viimased 12 kooliaastat on lõpuks seljataga. «Aga eks mingid hetked on kindlasti sellised, kui tulevad meelde need gümnaasiumiaja kõige naljakamad koolipäevad.»