Riigiportaal tahab muutuda kasutajasõbralikumaks. Põhimõtteliselt on juba praegu võimalik elada kodust lahkumata: teha tööd arvutiga, oodata palgapäeval selle eest tasu pangaülekandega, e-hääletada, teha ostud e-keskkonnas ja lõppeks leida e-sõbradki suhtlusportaalidest.
«Eesti parima e-teenuse» žürii esimees Katri Ristal nentis, et Eesti e-teenuste areng on kui kosmos võrreldes ülejäänud maailmaga. «Me oleme kohati küll rahulolematud, aga kui me näeme seda, mida mujal maailmas veel ei olegi, siis saame aru, kui õnnelikud me tegelikult oleme,» tõdes ta.
Tema väidet kinnitab fakt, et just neil päevil külastavad Eestit rahvusvahelise e-lahenduste konkursi World Summit Award žürii liikmed. Tegemist on ekspertidega 18 riigist, kes tulevad tutvuma e-Eesti edulooga ning ühtlasi korraldavad Tallinnas oma töökoosoleku.
Suured arengud
Mida huvitavat meil siis e-teenuste vallas on? Ristal märkis, et hüppelised arengud toimusid juba 10–15 aastat tagasi, meil on olemas elektrooniline ID-kaart, X-tee, kus info andmebaaside vahel turvaliselt liigub – juba ainuüksi seda tema sõnul mujal maailmas ei ole.
Viimase aasta suurim areng on see, et riigiportaali sisse loginud kasutaja näeb menüüpunkti »Minu asjad» all kokkuvõtet oma tähtsamatest andmetest. Eestis äsja loodud on ka SignWise (signwise.me), mis pakub digiallkirjastamise teenust rahvusvaheliselt.
Katri Ristal tõdes, et see ongi üks arengusuundi, et siin kasutusel olevad e-teenused oleksid kättesaadavad ka mujal.
Riigiportaali sisujuhi Aarne Seppeli sõnul on riigiportaalis paljud teenused hooajalised: suvel on kõige populaarsem sisseastumise infosüsteemi (sais.ee) kasutamine, enne seda riigieksamite tulemuste vaatamine; talvisel ajal kasvab hüppeliselt haigushüvitiste ja digiretseptide vaatamine. Lisaks on populaarsed enese heaoluga seotud teenused, näiteks toetuste taotlemine.
Järjest enam koguvad hoogu ka mitmesugused teavitusteenused. Näiteks liiklusregistri teavitused, mis näitavad juhiloa, tervisetõendi, auto tehnilise ülevaatuse ja muude dokumentide kehtivuse lõppu.
«Selliseid teavitavaid teenuseid lisandub veelgi, kuna riik ei taha karistada, vaid tegeleda rohkem ennetamisega,» märkis Seppel ja viitas, et palju on juhtumeid, kus inimesed lihtsalt teadmatusest rikuvad seadust. Nii on tulemas lipupäevade, isikut tõendavate dokumentide ja relvaloa kehtivusega seotud teavitused ning uuel aastal ka ettevõtjatele erinõuete täitmise teavitused.
Tellitud teavitused tulevad Seppeli selgitusel kodaniku või ettevõtja eesti.ee-s olevasse kalendrisse, lisaks on võimalik saada need @eesti.ee aadressile, mille on kasutusele võtnud 154 000 eraisikut ja 27 000 juriidilist isikut, ning osa teenuste puhul ka tasuta SMSiga telefonile.
Samuti on plaanis riigiportaal muuta kohanduvaks mobiilsete seadmetega ja pakkuda e-teenuseid teistsugustes kanalites, näiteks digitelevisioonis. Ka uusi teenuseid tuleb juurde.
E-teenused on tõepoolest tänuväärsed, kinnitas ka Uuringupartneri OÜ juhatuse liige Liina Märtin, kes oma firma rajas mobiil-IDd kasutades. Paraku kulus tal selleks kokkuvõttes üle kuu aja.
Esmalt olid takistuseks kaotsi läinud ID-kaardi paroolid, uute kasutamisel esinesid tõrked ilmselt väljastamise hetkel tekkinud tehnilise rikke tõttu.
Tuttavate soovitusel seepeale mobiil-ID taotlenud, tõdes ta, et ID-kaardi toimivate paroolideta pole võimalik teenust aktiveerida. Nii sai Märtin kolme nädala jooksul ID-kaardi paroole vahetada kokku neli korda. Ka ei funktsioneerinud kõikides arvutites alati ID-kaardi kasutamise tarkvara.
Kasutajamugavuse poole
Märtin kirjeldas, et enda ja tuttavate kogemust arvesse võttes on teinekord e-teenuste kasutamisel esinenud tõrgete juures ebameeldiv, et jääb arusaamatuks, miks süsteem ei tööta: kas on probleem tarkvaras, õigustes, paroolides või enda oskustes?
«Iseenesest on mobiil-ID kasutamine palju mugavam kui ajada asju tavapärasel viisil,» märkis ta.
Seppeli sõnul on riigiportaalil tõepoolest kohati probleemiks olnud, et süsteemid on liialt keerulised – kasutaja ei pea olema spetsialist IT-vallas, nentis temagi. Aga süsteeme on tema sõnul juba palju parandatud ja kasutajamugavus ongi praegu portaali üks arengusuundi.
«Ma võin paberipatakaga minna ametniku juurde ja siis selgub, et see kaheksas paber on mul ikkagi koju maha jäänud,» tõi ta näite, et nii nagu päriselus, võib ka e-elus esineda teinekord komplikatsioone. Ent e-keskkonnas on siiski kõik märkimisväärselt rohkem kontrollitud ja tegevused võtavad mitu korda vähem aega.
Ristal tõdes, et tegelikult oleme juba üsna märkamatult e-maailma mõnusalt lõimunud. «Eestis on 99 protsenti teenuseid saadaval online’is, vaid notari teenus on üks väheseid, mille puhul peab kohale minema, sest notar peab identifitseerima isiku ja vaatama, et ta on ka vaimselt adekvaatne. Ka abielluda ei saa netis,» tõi ta näite.
Digitaalse allkirjaga testament ka ei kehti, lisas Seppel.Järelikult ikka on arvuti tagant aeg-ajalt vaja lahkuda.
Kas teate?
Konkursi «Eesti parim e-teenus» võitjad
• Peavõitja ja parim e-äri on TransferWise (transferwise.com). Idufirma võimaldab teha rahvusvahelisi valuutaülekandeid iga kord teenustasu või konverteerimise eest pangale suurt lõivu maksmata.
• Parim e-valitsemine on e-piirijärjekorra süsteem (estonianborder.eu / eestipiir.ee) – elektrooniline piirijärjekorra broneerimise keskkond, tänu sellele ei pea seisma enam piirijärjekorras.
• Parim e-kultuuri vallast on veebimäng «Ennemuistne» (ennemuistne.ee) – lastele ja noortele mõeldud tasuta veebimäng, mille lugu on inspireeritud eesti rahvakultuurist ja üldhariduse riiklikust õppekavast. Mängus tuleb kasutajatel avastada Muinas-Eesti maailm, koguda taimi, vahetada neid esemete vastu ja lahendada mitmesuguseid ülesandeid.
• Parim e-meelelahutus on TipTheAuthors (tiptheauthors.com) – internetikeskkond, kust saab mõistliku tasu eest legaalselt alla laadida Eesti ja välismaa filme ning muusikat.
• Parim e-kaasamine on Hooandja (hooandja.ee) – loovate projektide ühisrahastusplatvorm, mis on andnud hoo sisse mitmetele (kultuuri)projektidele.
Allikas: www.e-konkurss.net