Kunstimuuseumi ähvardab osaliselt minek põllule

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümarlauavestlus leidis aset kunstimuuseumi saalis, mis oli näitusemaja 25. tegevusaasta tähistamise puhul kaunistatud peomeeleolu­­liselt. Seistes kõneleb muuseumi direktor Rael Artel.
Ümarlauavestlus leidis aset kunstimuuseumi saalis, mis oli näitusemaja 25. tegevusaasta tähistamise puhul kaunistatud peomeeleolu­­liselt. Seistes kõneleb muuseumi direktor Rael Artel. Foto: Margus Ansu

Vestlusring viis kokku kunstiasjatundjad, poliitikud ja ametnikud.Tartu kunstimuuseumi näitusemaja veerandsajandi pikkust tegevust tähistaval päeval oli muuseum kutsunud ümarlauda neid, kes on huvitatud kunstimuuseumi tulevikust. Vestlus läks ühel hetkel õige tuliseks – nii et laes lõhkes õhupall.
 

Vestlust juhtinud muuseumi direktor Rael Artel, kes astus sellesse ametisse tänavu kevadel, sõnastas kõigepealt teema: millist kunstimuuseumi vajab Tartu ja milline võiks olla Tartu kunstimuuseumi jaoks.

Teiste hulgas olid kutsutud vestlusringi erakondade esindajad, kuid kohale oli tulnud neist vaid sotsiaaldemokraatide esindajana Eesti trükimuuseumi üks eestvedajaid Lemmit Kaplinski ja reformierakondlaste esindajana abilinnapea Tiia Teppan.

Lisaks neile olid kümnete osalejate hulgas põhilisemad kõnelejad Tartu Kunstnike Liidu esimees Markus Toompere, linnavalitsuse kultuuriosakonna kultuuriteenistuse peaspetsialist Külli Aleksanderson, linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ja Genklubi programmijuht Ahto Külvet.

Kõige tulisemaid repliike – ühe sellise ajal läks pauguga lõhki keset saali lage õhupall – pistis vestlusesse Enriko Talvistu, kes töötas aastail 1996–1999 Tartu kunstimuuseumi direktorina. Lühilausujaid oli teisigi.

Visioon muuseumist
Esmalt palus Artel visandada visiooni, milline võiks olla kunstimuuseum Tartus.
Teppan nimetas kunstimuuseumi juba Pallase aegadest oluliseks maamärgiks, mille äraviimist, liitmist või ärakaotamist sellest linnast ei taha ta kuidagi näha. Näitusemaja ehk viltust maja peab ta raeplatsi üheks tugevamaks magnetiks nii turistidele kui ka tartlastele endile.

Samas rääkis abilinnapea näituseruumide kitsikusest. «Kõige hullem probleem on tõesti Vallikraavi tänava hoidlamajaga,» ütles ta. «Praegu on suur ootus ja lootus ERMi maja ja hoidlate valmimisel Raadil. Me võime tahta Tartule ehitisi ja hooneid juurde, aga meil on neid siin juba küll.

Mina olen seda meelt, et tuleb edasi kõndida ministeeriumi rada mööda ja leida Raadilt lahendus.»
Kõigepealt oleks aga abi-linnapea arvates kunstimuuseumil tarvis püstitada lähteülesanne, kui suuri ruume ja hoidlaid, milliseid eritingimusi on tarvis, enne kui kunstiväärtusi Vallikraavi tänava halvas seisus hoonest kuhugi kolida.

«On öeldud, et uue spetsiaalse hoone ehitamine on lihtsam lahendus,» lisas Tep­­pan. «Meie oleme Reformierakonnaga tõsiselt vaatega ERMi poole. Raadile kultuurilinnaku väljaehitamise teema ja kultuuriobjektide koondumine sinna kvartalisse on lähituleviku otsus. Sellesse saab kaasata Euroopa Liidu struktuurifondide raha ja sellesse kvartalisse planeerida kas või kunstimuuseumi hoidlaruumid.»

Aleksandersoni sõnul on Tartu linnavalitsuse haldusalas linnamuuseum filiaalidega ja mänguasjamuuseum. Tartu kunstimuuseum kuulub riigile.

«Püüame siiski haarata kogu muuseumivälja ja vaadata, kuidas me saame arendada omandikuuluvusest hoolimata kõiki muuseume ja pakkuda neile välja ühisprojekte,» ütles ta. «Ei ole küsimust, kas matta raha tsementi või inimestesse. Mõlemat suunda tuleb arendada.»
Kultuuriosakond ja kultuuriteenistus saab Aleksanderso­­-ni sõnul toetada seda vajadust, et kiiresti on tarvis ära lahendada muuseumi kunstikogude hoidlate kehvas seisus olemine.

«Tahame meiegi teada, kuhu kunstimuuseum üldse liigub, kas muuseum teeb otsuseid kogumispoliitika osas, millised on näituste arengusuundumused,» ütles Aleksanderson. «Meie teenistuse soov on rohkem näha muuseume hariduskeskustena. Kunstimuuseum võiks väljuda julgemalt oma seinte vahelt nii füüsilises kui ka mentaalses mõttes.»

Toompere sõnul peaks muuseum tegelema samuti eelkõige hariduse ja teadusega ning sellega seonduvalt näitustega. «Kindlasti ei peaks kunstimuuseumi viima kuskile põllu peale, vaid see peaks olema kesklinnas, kõigile nähtav,» ütles ta.

Toompere eeldab, et kunstimuuseum oleks kohalikule omavalitsusele oluline mitte ainult jutus, vaid ka reaalselt. Ta tõi välja suure ebavõrdsuse linnapoolses toetamises.

Arengukava on töös
Kaplinski meelest tuleks linnal toetuste ebavõrdsus kindlasti üle vaadata. Kunstimuuseumile ei saanud ta aga pakkuda omapoolseid lahendusi, sest tal ei ole olnud võimalik näha muuseumi uut arengukava. «Ma usun, et see dokument on töös ja me peatselt näeme seda,» ütles ta.

Praeguste teadmiste juures näeb Kaplinski muuseumis vastuolu kunstikogude ja näitusetegevuse ning teadusasutuse ja meelelahutusliku külastuskeskuse vahel. Näitusemaja ei saa tema sõnul olla kunstikogude hoone ja samas ei tohiks kolida kunstimuuseumi Raadile kultuurilinnakusse.

Kunstimuuseumi kultuurilinnakusse viimise vastu tõstsid häält ka Külvet, Talvistu ja mõni teinegi. Veerand tundi oli jutuks linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone umbes kümneaastane epopöa. Nende kahe naaberasutuse sidumata (või ikkagi seotud?) tulevik pakub kõneainet ka lähemail aastail.

Artel avaldas lootust, et kogukond ikkagi võibolla suudab 1940 asutatud Tartu kunstimuuseumile ehitada saja aasta jooksul hoone, mis vastab nüüdisaegsetele nõudmistele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles