Välistudengid paigutatakse ühiselamutesse laiali. Varasematel aastatel on Tartusse õppima tulnud välistudengid paigutatud Raatuse ühiselamusse, sellest sügisest elavad paljud neist ka teistes remonditud üliõpilaskodudes.
Ühikapidude sari tõukas muudatusele
23. august 2013, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikoolis Läänemere regiooni uuringute erialal magistrantuuris õppiv prantslanna Pauline Court ütles, et kuulis sõpradelt, kuidas Raatuse ühiselamus käisid alati suured peod. «Pidude käigus lõhuti tihti asju ja selline asi mulle ei meeldi,» ütles prantslanna. Seetõttu elab neiu ise koos eestlasest kaaslasega korteris.
Court rääkis, kuidas tema sõbrad kurtsid, et neil tuli maksta hävitustöö eest, mida nad ise ei põhjustanud. Tudengite jutu järgi lõhuti ühe terve neljanda korruse koridori vallutanud peo käigus ära lagi, mille eest tuli hiljem kogu korruserahval maksta kahjutasu. Paljud neist olid maksmisest keeldunud.
Igaõhtused peod
«Muidugi on tore teiste tudengitega tutvuda ja lõbutseda, kuid kui peod toimuvad igal õhtul ...» polnud Court rahul. Ta lisas, et tuttavad olnud õnnetud ka seepärast, et kohalike tudengitega ei suudetud luua tihedamat kontakti.
Prantslanna arvates on tore, et välisüliõpilased elavad nüüdsest ka teistes ühiselamutes. «See annab võimaluse eestlastest tudengitega lähemalt tuttavaks saada,» arvas ta.
Tartu Üliõpilasküla majutusjuhi Janika Hango sõnul oligi muudatuse peamiseks põhjuseks välistudengite endi tagasiside, milles avaldati soovi teha rohkem tutvust kohalike üliõpilastega. «Me laseme igal aastal tudengitel täita küsitlust ja anda tagasisidet,» ütles ta. Nii on õppurid aastaid vihjanud, et nad tahtnuks olla rohkem segamini kohalikega.
Hango sõnul on põhjuseks ka see, et välismaalt tulnud õppijate hulk kasvab iga aastaga. «Ühel hetkel on lihtsalt mõistlik võtta kasutusse ka teised majad,» lausus ta.
Majutusjuht ei lükanud tagasi oletust, et mõneti võis põhjus peituda ka kevadistes pidudes Raatuses, kuid peamiseks ta seda ei pidanud. «Asi pole ainult selles, et kevadeseltskond oli lustilisem,» ütles Hango ja lisas, et arvesse võeti ka nende endi soove ja tudengite arvu kasvu.
Välistudengeid elab sellest sügisest lisaks Raatuse ühiselamule ka Narva maantee 25 ja 27, samuti Pepleri ja Purde ühiselamus.
Tudengid on rahul
Tšehhist pärit Lenka Hýblová tervitab uut süsteemi rõõmuga. «Nii on võimalik kohalike tudengitega tutvuda, kuid sellegipoolest arvan ma, et Raatuse ühiselamu on jätkuvalt kõige peoküllasem,» ütles ta. Hýblová elab samuti sügisest Raatuse ühiselamus.
«Muidugi ootan ka mina, et saaksin koos teistega lõbutseda, aga mitte igal õhtul,» lausus neiu. Kuna ta peab tervislikel põhjustel lärmist eemale hoidma, loodab ta, et sel semestril nii suuri pidusid enam ei korraldata.
«Ma tõesti ootan õppimist, mitte ainult pidutsemist,» lisas Hýblová.
Mehhiklane Leonardo Ortega õpib Euroopa Liidu Venemaa uuringute magistriprogrammis ning elab praegu Narva maantee 27 ühiselamus.
«Elasin peaaegu kaks semestrit Raatuse ühiselamus,» ütles noormees. Tema arvates võis seesugune muudatus tulla sellest, et eelmisel semestril peeti Raatuses liiga palju pidusid. «Ma usun, et välistudengid jätkavad sellegipoolest pidutsemist,» lausus Ortega.
Siiski avaldas noormees lootust, et muudatus toob välistudengite ellu multikultuursust ja võimaluse paremini tutvuda Eesti eluga.