Jõgeval toimuvast Kaitseliidu korraldatud võidupüha paraadist võtab osa üle 800 mundrikandja.
Eile toimus Jõgeval võidupüha paraad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseliidu korraldatav traditsiooniline Võidupüha paraad algab 23. juunil kell 11 Jõgeval, rivis on üle 800 kaitseliitlase, kaitseväelase, naiskodukaitsja, noorkotka, kodutütre ning külalise.
Rahvusringhäälingu korrespondendi Tiit Karuksi sõnul on Jõgeva paraadiks valmis ning ilm kohapeal on peaaegu päikseline, vahendas ERR Uudised.
Eile toimus paraadi peaproov, millel osalesid kõik 950 osavõtjat, sealhulgas kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred ja piirivalve ning maaväe esindajad, samuti Läti kaitseliidu võitlejad.
Paraadi võtab vastu president Toomas Hendrik Ilves, kes peab ka Võidupüha kõne ning annab maakondade esindajatele üle võidutule. Võidutule viivad tänavu maakondadesse Kaitseliidu järjepidevuse kandjad ehk need kaitseliitlased, kes olid organisatsiooni taasloomise juures ning on aktiivsed liikmed tänini.
Paraadi juhib ja üksusi tervitab Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Paraadiks rivistunud üksusi tervitab ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.
Oma üksused saadavad paraadile Kaitseliidu Jõgeva, Järva, Põlva, Rapla, Sakala, Tartu ja Võrumaa malevad. Tartu malev on esindatud 85-st kaitseliitlasest koosneva kompanii suuruse üksusega, Järva, Põlva ja Jõgeva malevaid esindavad 57 kaitseliitlasest koosnevad vähendatud kompaniid ning Sakala ja Rapla malevad panevad välja 28 võitleja suurused rühmad. Kõigi üksuste ees on nende lipud.
Kaitseliidu üksuste järel on tavapäraselt rivis ka Kaitseliidu eriorganisatsioonide Noorte Kotkaste, Naiskodukaitse ja Kodutütarde üksused.
Võidupüha paraadist võtavad osa ka kaitseväe vahipataljoni aukompanii ja piirivalvekolled fSi rühm. Rühma suuruse üksusega ja liputoimkonnaga on esindatud Läti kaitseliitlik organisatsioon Zemessardze.
Kaitseliitlased on rivis lahingvarustuses ehk kannavad kiivrit, rakmeid ja relvi (automaadid AK-4 või Galil AR), igas rühmas on neli kaitseliitlast granaadiheitjaga Carl Gustav ning neli võitlejat kuulipildujaga KSP-58.
Järva, Sakala, Tartu ja Võru malevast osalevad paraadil lisaks ka tankitõrje üksused, Rapla malevast tuleb paraadile veel ka miinipildujarühm. Kaitseliit toob paraadile kaheksa 90-millimeetrist tagasilöögita tankitõrje kahurit ja kolm 81-millimeetrist miinipildujat.
Kaitsevägi toob paraadile kaks õhutõrje kahurit ZU 23, kaks 155-millimeetrist haubitsat, kaks tankitõrjeraketisüsteemi Milan, kaks tankitõrjeraketisüsteemi Mapats, kaks 120-millimeetrist miinipildujat ja kaks soomustransportööri Pasi.
Paraadi lõpetab õhuväe ja piirivalve helikopterite ning Tšehhi ja Ühendkuningriigi hävitajate ülelend.
Kell 12.30 lendavad üle Jõgeva kesklinna kaks õhuväe kopterit Robinson R44, üks piirivalve lennusalga kopter Augusta Westland AW139, kolm Leedus õhuturbe missioonil paiknevat Tšehhi hävituslennukit Gripen JAS39 ja kaks Briti hävitajat Tornado F3.
Paraadil mängivad kaitseväe, piirivalve ning Kaitseliidu ühendorkester.
Pärast paraadi on Jõgeva staadioni lähedal kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud politsei ja piirivalve tehnikat, samuti suundub sinna ka paraadil osalev sõjatehnika.
Kaitseliit on võidupüha paraade korraldanud 2000. aastast, mil üksused rivistusid Haapsalus. Mullu oli Võidupüha paraad Tallinnas.