Kohus mõistis Aivar Otsaltile tingimisi vangistuse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Täna langetati kohtuotsused Aivar Otsalti ja veel kümne Tartu politseiniku kriminaalasjas (pildil Aivar Otsalt täna kohtus).

FOTO: Margus Ansu/ Postimees

Tartu maakohus mõistis kolmapäeval kokkuleppemenetluse korras süüdi endise Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti Aivar Otsalti ning määras talle karistuseks kaks aastat ja kümme kuud tingimisi vangistust katseajaga kolm aastat.


Tartu maakohus tunnistas endise Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti Aivar Otsalti (45) ning endised Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse komissari Janek Pritsi (37), teenistusosakonna juhtivspetsialisti ja Ida Politseiprefektuuris teenistusülesandeid täitnud Eduard Vismanni (42), politseijuhtivinspektorid Margus Ootsingu (33), Aivo Filippovi (29), Veikko Vulfi (29), politseidirektori Arved Anti (50) ja politseikomissari Margus Ratniku (46) kokkuleppemenetluses süüdi omastamises.

Endine Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna ülemkomissar Raivo Kiisk (39) tunnistati süüdi omastamisele kaasaaitamises. Kiisk ja Olle Savi (33) tunnistati süüdi eraviisilises jälitustegevuses ning Otsalt jälitustegevusele kihutamises.

Prits, Ootsing, Filippov, Vulf, Ratnik ja endine Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Tartu kriminaaltalituse politseivaneminspektor Anneli Naadel (25) tunnistati süüdi loodusliku loomastiku kahjustamises ning Otsalt sellele kaasaaitamises.

Otsalt tunnistati süüdi ka tulirelva ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises ning lõhkeseadeldise olulise osa ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises. Kiisk tunnistati süüdi tulirelva, laskemoona ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises, Prits, Ootsing, Vulf, Naadel ja Filippov tulirelva ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises ning Ratnik tulirelva ebaseaduslikus käitlemises.

Karistused

Aivar Otsaltit karistati 2 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega 3-aastase katseajaga. Karistusaja hulka arvatakse 23 päeva kantud eelvangistust.

Raivo Kiiska karistati rahalise karistusega 93 800 kr ulatuses. Kuna eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka, tuleb Kiisal kanda rahaline karistus 89 579 kr ulatuses.

Janek Pritsi karistati 2 aasta ja 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga. Karistusaja hulka arvatakse 1 kuu ja 15 päeva kantud eelvangistust.

Eduard Vismanni karistati 16 698 kr suuruse rahalise karistusega. Kuna karistuse hulka arvati ka 2 päeva eelvangistust, jääb kanda 14 520 kr suurune rahaline karistus.

Margus Ootsingut karistati üheaastase tingimisi karistusega 18 kuu pikkuse katseajaga. Karistusaja hulka arvatakse 1 kuu ja 13 päeva eelvangistuses viibitud aega.

Aivo Filippovit karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga. Karistusaja hulka arvestatakse 1 kuu ja 14 päeva kantud eelvangistust.

Veikko Vulfi karistati karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga. Karistusaja hulka arvestatakse ka 1 kuu ja 15 päeva kantud eelvangistust.

Anneli Naadelit karistati 10 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga. Karistusaja hulka arvestatakse ka 2 päeva kantud eelvangistust.

Arved Anti karistati rahalise karistusega 74 400 kr ulatuses. Karistuse hulka arvati ka 1 päev eelvangistust ning 71 610 kr suurusest karistusest kohesele ärakandmisele kuulub 16 740 kr. Ülejäänud rahaline karistus mõisteti Antile 3-aastase katseajaga.

Margus Ratnikku karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga. Karistuse hulka arvestatakse eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 15 päeva.

Olle Savi karistati 12 950 kr suuruse rahalise karistusega. Kuna karistuse hulka arvati ka 2 päeva eelvangistust, jääb kanda 11 396 kr suurune rahaline karistus.

Lisaks peavad süüdistatavad tasuma menetluskulud ja tsiviilhagidena välja nõutud tekitatud kahjusummad.

Seni vahi all viibinud viis süüdistatavat (Prits, Ootsing, Vulf, Filippov ja Ratnik) vabanesid eelvangistusest pärast tänase kohtuotsuse kuulutamist.

Omastamine

- 2009. aasta aprillis omastasid Otsalt ja Vismann 10 000 krooni Ida Politseiprefektuuri vara, tellides OÜ-lt Dorpat fiktiivse majutusteenuse arve. Tegelikult Dorpat Ida Politseiprefektuurile teenust ei osutanud ning omastatud summaga tasus Otsalt osaliselt enda Dorpat Konverentsikeskuses toimunud sünnipäevapeo kulud.

- Eelmise aasta juunis omastas Otsalt Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefektina töötades politseiprefektuuri mootorkütust väärtusega 3515 kr.

- Janek Prits omastas Otsalti kihutusel selle aasta aprillis 1600 kr väärtuses politseiprefektuuri kütust, mida kasutati Otsalti mootorpaadis.

- Janek Prits ja Arved Ant omastasid Lõuna Politseiprefektuuri vara 14 391 kr ulatuses. Väidetava fotoobjektiivi ostmiseks saadud sularaha kingiti ametist lahkuvale politseiprefekt Aivar Otsaltile. Raivo Kiisk koos Margus Ootsinguga aitasid sellele kaasa.

- Pritsi süüdistatakse lisaks Lõuna Politseiprefektuurile kuuluva 15 899-kroonise kummipaadi, kahe kokku 2800-kroonise aku ja koos Ootsingu, Vulfi ja Filippoviga prefektuurile kuuluva 7000 kr omastamises.

- Margus Ratnikut süüdistatakse selle aasta kevadel Pritsi kihutusel politseiprefektuuri poolt talle usaldatud vähemalt 115 liitri bensiini omastamises, mida ta kasutas isiklikuks otstarbeks. Alates 2005. aastast omastas Ratnik politseiprefektuurist seal leitud esemetena vastu võetud vara: üheksa paari jooksukingi, mitmeid jalgratta raame ning jalgrattaid, motorolleri, kaks fotoaparaati ning diktofoni. Kokku omastas ta vara vähemalt 15 300 suuruses summas.

Eraviisiline jälitustegevus

Otsalt kihutas selle aasta aprillis Pritsi ja Kiiska varjatult jälgima ja koguma andmeid Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekti Tarmo Kohvi kohta selleks, et koguda andmeid Kohvi poolt ametiauto kasutamise kohta ja fotografeerida Kohvi poolt ametiauto kasutamist. Kiisk jälgis selle aasta mais koos Saviga Otsalti korraldusel varjatult politseiprefekt Kohvi Tartus ja Pärnus.

Loodusliku loomastiku kahjustamine (ebaseaduslik jahipidamine ja kalapüük)

Lisaks korraldas Prits koos Filippovi, Naadeli, Ootsingu, Ratniku ja Vulfiga 2008. aasta teisest poolest kuni selle aasta 3. maini Tartus, Tartu-, Jõgeva- ja Valgamaal ebaseaduslikku küttimist ja kalapüüki. Jahi käigus kütiti vähemalt viis sinikael-parti, 20 metskitse, kaks kobrast, üks rebane, üks kodukakk ja üks kõrvukräts. Keskkonnale tekitati oluline kahju vähemalt 131 050 krooni ulatuses.

Süüdistatavatel puudusid kõik jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Jahil käisid nad õhtusel või pimedal ajal. Jahti peeti ebaseaduslike relvadega ja relvaga, mis ei olnud tunnistatud jahirelvaks.

Süüdistuse kohaselt ajasid nad ulukeid mootorsõidukiga taga, mootorsõidukist ka ulukeid jahtides. Selleks soetasid süüdistatavad sõiduki Opel Frontera ja mootorpaadi. Jahti peeti kunstliku valgusallika abil ning kasutades summutit. Jahtides lasi Prits loomi ja linde, Naadel juhtis sõidukit, Vulf juhtis sõidukit või luges kaarti, Filippov ja Ootsing näitasid valgust ning otsisid metsast üles lastud loomad ja linnud, pakkisid need mustadesse kilekottidesse ning panid kilekotid tee äärde ja andsid koti asukohast teada teises autos olnud isikutele.

Esimesele sõidukile järgnes alati teine sõiduk, milleks kasutati erinevaid Lõuna Politseiprefektuuri ametiautosid. Teises autos olijate ülesandeks oli informeerida esimest autot kõrvalistest isikutest, mööduvatest sõidukitest ja muust, mis oleks võinud häirida ebaseaduslikku jahti. Samuti korjasid teises autos sõitnud kokku tee kõrvale jäetud lastud loomadega kilekotid ning toimetasid need Ratniku elukohta, kus toimus loomade nülgimine, liha jagamine, nahkade kogumine, säilitamine jms. Teises autos sõitsid Ratnik, aeg-ajalt Ootsing ja Filippov.

Jahti peeti ka erinevatel Lõuna-Eesti jõgedel mootorpaadist, kusjuures loomi ja linde lasksid Prits ja/või Vulf, teised näitasid pimedal ajal lastavate loomade leidmiseks valgust ning kogusid lastud loomad ja linnud kokku.

Ebaseaduslikuks kalapüügiks soetasid Prits, Filippov, Naadel, Ootsing, Ratnik ja Vulf mootorpaadi. Neil puudus kalapüügiõigus. Kala püüdes sulgesid nad mitmel korral Ahja ja Koosa jõgede suudmed täielikult ning kasutasid kalapüügil Otsaltilt saadud seadet, millega oli võimalik kalu püüda elektriga.

Otsaltit süüdistatakse eelmise aasta teisest poolest kuni selle aasta mai alguseni Tartus, Tartu- ja Valgamaal Pritsile kaasaaitamises ebaseadusliku jahiuluki küttimise ja kalapüügi korraldamisel ja selle teostamisel. Otsalt tegi Pritsile ja tema alluvatele ettepaneku kalapüügi korraldamiseks sulgeda Ahja ja Koosa jõe suudmed täielikult, samuti andis Janek Pritsile informatsiooni kohtade kohta, kus on mõistlik kalal ja jahil käia kartmata keskkonnainspektsiooni ametnike kontrolli ning andis Pritsile ja tema alluvatele seadme, mille abil on võimalik elektriga kalu püüda.

Tulirelvadega seotud süüteod

- Otsalt omandas ja hoidis süüdistuse kohaselt enda elukohas Tartumaal ja enda kasutuses olevas suvilas Valgamaal kahte jahipüssi, revolvrit, karabiini, püstolipadruneid, tulirelva helisummutit, kahte elektridetonaatorit ja kuulipilduja relvalukku.

- Samuti andis Otsalt ühe jahipüssi ja padruneid selle aasta maikuus edasi Kiisale, keda süüdistatakse selles, et ta omandas ja hoidis enda elukohas ja töökabinetis vintpüssi, püstolit, tulirelva helisummutit ning padruneid.

- Lisaks kihutas Otsalt Pritsi korduvalt edasi toimetama ja kasutama ebaseaduslikku tulirelva ja laskemoona, olles teadlik, et Pritsil puudub õigus käidelda tulirelvi. Samuti kihutas Otsalt Pritsi summuti ebaseaduslikule käitlemisele. Pritsile esitati süüdistus selles, et ta omandas ja hoidis oma elukohas ja ametisõidukis või andis edasi kaks karabiini, kaks jahipüssi, kolm vintpüssi, padruneid ja tulirelva helisummuteid.

- Ootsingut, Vulfi, Filippovit, Naadelit ja Pritsi süüdistatakse vintpüssi ja tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises.

- Ratnik sai süüdistuse jahipüssi omandamises ja hoidmises, milleks tal puudus vastav luba.

Tagasi üles