Õendustudeng Anželika Osilal on plaan koguda kokku rühm vabatahtlikke, kes tahaksid näiteks igal nädalal paar tundi oma ajast loovutada haiglas lastega mängimisele või vanuritega jutuajamisele.
Vabatahtlikud otsivad võimalusi
1. august 2013, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiukõrgkoolis õeks õppiv neiu sai vahetusõpilasena Leedus vabatahtlikutöö kogemuse, millest ta enam lahti ei saa lasta. Seal on tema sõnul kehvemas olukorras olijate jõudumööda aitamine täiesti igapäevane ning toimivad mitmed sellele suunatud vabatahtlike organisatsioonid.
Nii tahakski ta nüüd ka Eestis – alguses Tartus – käima lükata samalaadse vabatahtlike rühma.
Esialgu on ta mõttekaaslasi otsinud kaasõpilaste seast, aga on siis põhjuseks suvine aeg või miski muu – vastuseid on tulnud ainult kolm. «Eks alustada saab ainult neljakesi ka,» arvas Osila, kuid ideaalis võiks inimesi olla ikkagi kümneid.
Rühm hakkaks käima Tartu hoolekandeasutustes, et teha seda, milleks sealsel personalil jääb aega väheks: lastega mängida, vanuritega juttu ajada, üritusi korraldada.
Lihtsad asjad, mis kellelegi üle jõu ei käi ja milleks ei ole vaja spetsiaalset ettevalmistust.
Tartu hooldekodu juhataja Astrid Küti sõnul leiab nende majas vabatahtlikele tegevust küllaga, tuldagu ainult ja tehtagu.
«Pakkuda on lõputult. Vanainimesed tahavad suhelda palju ja rääkida palju ja selge see, et praeguse personaliga jääb selleks jutuajamiseks väga vähe aega,» rääkis Kütt. «Ja nad tahavad õues käia ja surnuaias käia. Neid tegevusi on väga palju.»
Ta rääkis, et inimesi, kes lihtsalt tuleks ja sellist abi pakuks, on väga vähe, püsivaid käijaid, kes juba aastaid oleks abiks olnud, üldse mitte. Vahel aga ikka astub keegi sisse. «Eks inimesel ole ilmselt mingi sisemine vajadus tekkinud selleks,» arvas Kütt.
Hooldekodus on käinud rääkimas ka ühe teise loodava vabatahtlike rühma juht, et tulevast koostööd arutada.
Juhataja sõnul on vabatahtlikel sageli mingi põhjus tulla. Näiteks soovivad mõned saada oma töötundide eest tõendit, sest tahavad Soome tööle minna ning seal kulub see ära. Ka käivad vanuritega tegelemas ja nende eluga tutvumas gümnaasiumiõpilased, kellele see on osa õppekavast.
Küti arvates lähevad vabatahtlikena arvesse ka need, kes pea igal nädalal esinemas käivad. Suur osa neist tulevad küll tegevusjuhendajate kutse peale, kuid palju on ka neid, kes võtavad ise ühendust.
Kas teate?
Vabatahtlike rühm
• Hakkaks tegutsema paaril korral nädalas hoolekandeasutustes.
• Ühineda soovijate kirjad on oodatud e-posti aadressile anzelikaosila@hot.ee.
Saab ka teisiti
Tartu Off-Roadi klubi – mehed ja naised, kes armastavad käia suurte masinatega võimalikult rasketes tingimustes sõitmas – on korduvalt teinud väiksemaid üritusi, näiteks viinud lastekodulapsed metsa sõitma.
«Miks sõita niisama seda bensiini maha, kui tegelikult annab sellega teha kellelegi rõõmu,» arvas klubi liige Siret Kriisa, kes eelmisel nädalavahetusel korraldas juba suurema ettevõtmise. Seekord sõidutati oma masinates Elva lastekodu lapsi metsas ja põllul ning tänu leitud toetajatele oli tegevust tavalise tunnikese asemel viieks tunniks.
Kriisa rääkis, et Lagujal eramaal peetud päevale tulid lisaks klubi oma liikmetele ka sama hobiga tegelevad sõbrad-tuttavad. Seega oli lastele lõbutsemiseks autosid paarkümmend, ATVsid viis ja veel kümmekond mootorratast.
Kriisa sõnul ei jää see üritus kindlasti viimaseks ja juba praegu tehakse plaane järgmiseks aastaks. Paarikümne lapse asemel tahetakse siis neid kokku koguda juba 100–120. Lastekodulaste asemel plaanitakse siis sõitma viia pigem Tartumaa valdade raskemas majanduslikus seisus perede lapsi.