Noori patsiente hakkavad õpetama Kaagvere õpetajad

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglaõpetaja Anja Männiksaar leiab, et pole vahet, millise kooli alluvuses ta töötab. Patsiente käib ta õpetamas palatis.
Haiglaõpetaja Anja Männiksaar leiab, et pole vahet, millise kooli alluvuses ta töötab. Patsiente käib ta õpetamas palatis. Foto: Kristjan Teedema

Ülikooli kliinikumis oli mullu 488 last, keda ravil viibimise ajal õpetasid Veeriku kooli õpetajad. Nädala eest teatas ministeerium plaanist, mille järgi annavad uuest aastast haiglaõpet Kaagvere erikooli pedagoogid.

Tartus hakkaksid õpetajad töötama linnast paarikümne kilomeetri kaugusel asuva Kaagvere kooli alluvuses. Pärnu ja Rakvere haiglas viibivate laste juures hakkaks õpetaja käima aga Tallinnas asuvast Konstantin Pätsi vabaõhukoolist.

Tartu linnavalitsus sai teate, milles seisab, et eelmainitud riigikoolidest on plaan arendada kompetentsikeskus ning muudatus võimaldab senisest paremini ära kasutada haiglaõpetajate potentsiaali.

Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave on seisukohal, et ümberkorraldust pole piisavalt põhjendatud ning see eeldab laiemat arutelu.

Tema kinnitusel pole muudatusest varem juttu olnud ning ta ei osanud pakkuda, mis võiks olla selle põhjus. «Kui teaks tausta ja probleeme, mis sellise otsuse on tinginud, oskaks ehk midagi ka arvata.»

Psüühikahäirega lastele

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri ülesannetes olev Mart Laidmets avaldas imestust, et kohaliku omavalitsuse haridusjuht asjaga kursis polnud ning et teemaga on pöördutud Postimehe poole. Tema sõnul on osalised kutsutud arutelule 23. mail ja siiani on vaid Tartu linn näidanud üles vastumeelsust.

Laidmets selgitas, et eesmärk on muuta rahastamine lihtsamaks ja võtta kohalikult omavalitsuselt koormat vähemaks. Ühtlasi märkis ta, et kuigi Tartule on haiglaõpetajate tarvis antud 7,5 töökoha raha, on palgal neljal ametikohal viis inimest.

Haiglaõpetajate koondumine riigikoolidesse on Laidmetsa selgituse järgi hea, kuna erikoolides on parem väljaõpe psüühiliste häiretega lastega toimetulemiseks.

Ministeeriumi kavandatavast muudatusest teatavas kirjas seisab, et 2014. aasta 1. jaanuarist muutub nende haiglaõpetajate tööandja ja väidetavalt saavad haiglaõpetajad jätkata oma senist tööd. Laidmetsa kinnitusel ei muutu õpetajate jaoks muu kui tööandja.

Kui õpetajad jäävad samaks, siis kuidas on põhjendatavad Kaagvere erikooli erioskused psüühikahäiretega lastega toimetulekuks? Laidmets selgitas, et mõningaid muudatusi võib siiski ka haiglaõpetajate hulgas tulla.

Veeriku kooli direktori ­Ruth Ahvena sõnul ei ole suur osa abi vajavatest lastest käitumis- või tundeeluhäiretega, mille puhul võiks vaja minna näiteks Kaagvere erikooli õpetajate oskusi. «Tegu on väga raskes seisukorras lastega ja õpetaja püüab nende juures käies leida tegevusi arendavate mängude kaudu, et lastel tuleks tagasi tahe õppida,» selgitas Ahven.  

Haiglaõpetajad tegelevad kõigi ainetega, mida vaja on. Nad käivad nii psühhiaatriakliinikus kui ka hematoloogia-onkoloogia kliinikus.

Viimases töötab ka väga staažikas õpetaja, kes vajaduse korral oskab ühtlasi aidata lõpuklasside õppureid. Abituriente on siiski üksikuid, peamiselt vajavad õpiabi 1. ja 2. kooliastme õpilased.

Kõige pikemalt läheb tuge vaja hematoloogia-onkoloogia kliinikus ravil olevatel lastel, kes on sageli aheldatud üksikpalatis tilgutite ja muude aparaatide külge. Õpetajad käivad neid õpetamas otse haiglavoodi juures. Psühhiaatriakliiniku patsientide hulgas on näiteks toitumishäiretega lapsi, kelle füüsiline vorm võimaldab käia õppimas ka õpetaja kabinetis, mis on haiglas sisse seatud.

Ruth Ahven avaldas, et tema kuulis kavandatavast muudatusest talvel. Pärimisele, miks on selline muudatus tarvilik, ei ole ta põhjendatud vastust saanud. Ettepanek on koolijuhile seda üllatavam, et siiani on ministeeriumi vastavad ametnikud väljendanud rahulolu Veeriku kooli haiglaõpetajate tööga.  

Põhjus alluda riigile

Mart Laidmets tõi muudatust toetava argumendina välja asjaolu, et otse riigile alluvate koolide juures töötamine hõlbustab kogu süsteemi haldamist, sest haiglas õpivad erinevate kohalike omavalitsuste koolide lapsed.

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave on aga seisukohal, et põhjus võib peituda ka asjaolus, et omavalitsusega on keerulisem asju ajada, kuna see julgeb teha kõvemat häält, kui eraldatud rahasumma ei ole piisav. Riigikooliga on aga lihtsam, sest see on otseses riigi alluvuses, pakkus Raave.

Haiglaõppe tarvis annab praegu ministeerium raha kohalikule omavalitsusele rahas­tusfondi kaudu. Samuti võivad koolid ja ka ministeerium leida projektide kaudu lisaraha näiteks õppevahendite soetamiseks või koolitusteks.

2012. aasta haiglaõppes

• Laste neuroloogia ja üldpediaatria osakonnas on üks haiglaõpetaja ametikoht. Haiglaõpet vajasid 217 last, kes olid haiglas lühema või pikema aja.

• Hematoloogia ja luuüditransplantatsiooni osakonnas on üks õpetaja ametikoht. Osakonnas ravil olnud lastest vajasid 31 haiglaõpetaja abi.

• Psühhiaatriakliinikus on kaks haiglaõpetaja kohta ning sealsetest lastest 240 vajasid haiglaõpetaja abi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles