Vambola Paavo: vastuoluline ärkamine

Vambola Paavo
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vambola Paavo
Vambola Paavo Foto: SCANPIX

Viimased paarkümmend aastat on jüripäeva paiku Tartus aset leidnud totaalne ärkamine – kevadine maamess on pannud elu kihama ning meelitanud siia rahvast lähedalt ja kaugelt.

Tänavugi sajatas mõni roolikeeraja umbe jooksnud liiklust, ummikuid Tähtvere tänavatel ja fooride taga seismist. Suurürituse puhul on see paratamatus, millega Tartu pole lihtsalt harjunud.

Tartu Näitusi võib hurjutada ja armastada, aga ükskõikseks ei jäta see kedagi. Erakapitalil põhinev ettevõtmine toob kevaditi linna elu.

Nii palju erinevaid keeli kui tänavu pole Tähtvere väljanäitusel aastaid kuulnud, lisaks esinduslikud äridelegatsioonid eesotsas Peterburi asekuberneri ja tema kaaskonnaga ning Pihkva äriesindus. Mõlemat huvitas meie põllumajanduses toimuv ning kaugemas perspektiivis kumas üllas eesmärk tuua Eesti toidutootjad tagasi idaavaruse hiigelturule. Olgem siis mehed ja suutkem sinna nõutavat anda.

Kahjuks jäi kõigest kõrvale meie raekoda ja seal resideeriv linnavalitsus. Kolm päeva melu ei läinud neile korda. Ometi jäeti selle ajaga Tartu toitlustusse ja hotellidesse märkimisväärne rahasumma, samuti muude teenuste eest makstes. Kas seda on vähe?

Sügisestel valimistel ei tasu hakata ennast ehtima võõraste sulgedega ning rääkima ettevõtluse arendamisest ja töökohtade loomisest. Erinevalt Tartust soosib Tallinn ettevõtlust, mitu Tallinna firmat tuli Tartusse tänu pealinna messitoetusele. Kui võrrelda Savisaart ja Kruuset, siis üks on kuningas ja teine karjapoiss – sellise karmi lause ütles välja, oh imet, kohalik reformierakondlasest ettevõtja.

Raekoja platsil asus tänavu Eestimaa suurim telk. Jätan praegu enda teada ja edastan messi korraldajatele, mis võinuks seal teisiti olla või millega minu arvates mööda pandi. Igal juhul au ja kiitus Tartu Näituste juhtide Alo Pettai ja Margus Kikkuli tandemile, et nad julgesid suikunud südalinna raputada.

Mõne linnakodaniku meelest olevat aga toidutelk seganud harjumuspärast rahu ja vaikust. Isegi üks kuningriiklane olevat käinud kohal ja avaldanud meelepaha, et ümberkaudsed ei saanud magada.

Mujal maailmas on teatud juhtudel mürgel ja melu tavalised, imelik on hoopis siis, kui midagi ei toimu. Siinse kon­na­tiigistumise põhjus näib olevat selles, et Tartus elavad raaminimesed. Kui keegi julgeb tavapärasest rütmist midagi teisiti tehes välja astuda, on kuri karjas. Tallinnas, Riias või Vahemere-äärsete linnade südalinnas on melu tavaline.

Millal viimati tehti raeplatsil midagi kogu Eesti mastaabis tõsiseltvõetavat? Aastat kümme tagasi, kui Paavo Nõgene julges rahva ette tuua muusikali «Evita» ja «Öö Veneetsias». Ka siis oli nõrganärvilistel põhjust Nõgenet aasida. Aga tema oli tegija.

Mida teeksid meie nõrganärvilised näiteks Pärnu suveüritustel, kus üks üritus ajab teist taga. Ärka, Tartu, ärka oma unest! Oma naba imetlemise ja targutamisega oleme muutunud provintsistunud konnatiigiks, aga Tartu Näitustelt ootan edaspidigi julgeid mõtteid, sest need viivad elu edasi.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles