Muuseumiööl viisid vargad Kursi kirikust kroonlühtri

Kui keegi satub nägema pildil olevat Kursi kiriku läänepoolsest osast varastatud kroonlühtrit, on oodatud sellest viivitamatult politseid teavitama.

FOTO: Muinsuskaitseamet

Nädalavahetusel peetud muuseumiöö üritustega liitus ka Jõgevamaal Puurmani vallas Kursi külas vanas pastoraadihoones avatud kihelkonnamuuseum ning koguduse hingekarjane Sulev Sova jättis kogu ööks lahti nii muuseumi kui ka kiriku uksed. Kellegi pahatahtlikud käed tõstsid aga tõenäoliselt just sellel ööl alla kiriku esimese läänepoolse lühtri ning asjaosalised vedasid selle minema.


«Äärmiselt nõme ja mõttetu tegu,» avaldas oma nördimust kirikuõpetaja Sulev Sova, kelle kinnitusel on lühter ühelt poolt hindamatu väärtusega, teisalt on selle võimalik realiseerimisväärtus väga väike.



Ehkki lühter on suur ja üsna raske, ei maksa see metallina ilmselt tuhandet kroonigi. Ja kui üldse leidub mõni metallikokkuost, kes oleks nõus seda ära ostma, sest ka võhik peaks nägema, et tegemist on muinsuskaitselise messingist taiesega.



Sova selgitusel on tegemist suure ja harulise lühtriga, mis kingiti kogudusele üsna ammu ühe inimese mälestamiseks. Ese on kantud riiklikku kunstimälestiste registrisse ning on alates 1982. aastast muinsuskaitse all.



«Lühtri peale graveeritud tekstid ja inimese nimi kahtlemata kahandavad selle realiseerimisvõimalusi,» märkis Sova ning avaldas lootust, et lühter õnnestub lähemal ajal võimalikult rikkumata kujul üles leida ning omale kohale ennistada.



Muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõuniku Monika Lestbergi sõnul on messingist ja messingplekist valmistatud lühter valmistatud stantsimise, trugimise, valamise ja graveerimise meetodeid kasutades. Tema läbimõõt on 83 sentimeetrit ja kõrgus 90 sentimeetrit.



Lestberg lisas veel, et taiese kerale on graveeritud annetustekst «Anna Otsa mäletuseks 1896.»




Lisaandmeid varastatud eseme kohta:


Kroonlühter on kaunistatud messingplekist stantsitud taimemotiividega. Tüvese allosas paikneb tagasihoidliku suurusega kera ning lihtne nupp, kera kohal asetsevale haarataldrikule kinnitub kuus põhihaara.



Tüvese ülaosa ehib kuus akantuselehte. Põhihaarad on neljaharulised, kolm haru kannavad küünlaid, neljas – sissepoole keerduv, on ehitud lilleõie motiiviga. Haarade kinnituskohti ehivad viinapuu- ja akantuselehed.



Rasvataldrikud ja küünlapiibud on lakoonilise vormiga. Lühter ei ole seatud elektrile.

Tagasi üles