Rosaali Karjam ehk Kihnu Roosi on päris kindlasti maailma suurim Kihnu käsitöö asjatundja. Näppe meeldib talle liigutada aga ka pliiatsiga, et panna kirja kodusaare lugusid ja ajalugu.
Kihnu käsitöömeister jagas muuseumiga mälestusi
15. märts 2013, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tuli Karjam Tartusse kirjandusmuuseumisse, et võtta vastu rahvaluulepreemia aastatepikkuse töö eest. Ja kohtuda ka Toomas Hendrik Ilvesega – temaga ei ole Karjam presidendi ametiajal veel trehvanud, eelmised said kõik ära nähtud.
Rahvaluule kogumise preemia sai Karjam juba teist korda. 1994. aastal, kui sõjaeelse vabariigi ajal välja antud autasu taastati, oli ta selle esimeste pälvijate hulgas.
Ühtekokku on ta muuseumile saatnud umbes 300 lehekülge pärimust: kirjeldusi Kihnu käsitööst, aga ka kalapüügist, rahvaluulet looduse märkide ja lindude, mängituste, lastekasvatuse, toidu- ja matusekommete, kalendrikombestiku ning uskumuste kohta.
«Palju peaks veel kirjutama. Me küll praegu mõtleme, et me teame, aga see on väga lühiaegne,» arvas käsitöömeister.
Viimasel ajal on ta muuseumile teavet saatnud tellimuse peale – muuseum on saatnud lehed info kohta, mida nad vajaksid, ja tema on vastanud nii palju, kui meelde on tulnud.
Tartusse sõit oli Karjamile küll pikk, kuid mitte nii pikk, kui võinuks olla. Ta elab praegu Pärnus oma 95-aastase tädi juures, nii pidigi ta vaid bussi peale istuma ja sõitma Tartusse. Emajõelinn on nüüd üsna teistsugune kui kümmekond aastat tagasi, kui Karjam viimati siia sattus.
President andis eile aktusel kätte kolm rahvaluule kogumise preemiat, peale Karjami said pärjatud ka Kaie Humal ja Triin Äärismaa-Unt.
Kaie Humal on 2008. aastast kogunud oma kunagise kodukoha, Võrtsjärve-äärse piirkonna pärimust ning küla- ja eluloolist ainest. 2010. aastal sai ta selleks ajaks tehtud töö muuseumile üleandmise eest sama preemia.
Humal on jätkanud tööd ning viimase kahe aasta jooksul on ta muuseumile üle andnud 50 tundi salvestatud intervjuusid, umbes 100 lehekülge kirjapanekute, dokumentide ja kirjavahetustega ning ligikaudu 300 fotot selgitustega.
Triin Äärismaa-Unt juhtis 2011. aasta suvel Jõelähtme piirkonna noortele ja kohalikele kultuurihuvilistele mõeldud projekti, millega koguti eelkõige kohapärimuslikku ainest. Kirjandusmuuseum sai sellest salvestatuna umbes 24 tundi intervjuusid ja 45 fotot.
Presidendi rahvaluulepreemia laureaadid
• Kaie Humal Võrtsjärveäärse pärimusainese järjekindla talletamise eest aastail 2011-2012
• Triin Äärismaa-Unt projekti «Suulise rahvapärimuse kogumine Jõelähtme piirkonnas» juhtimise ja läbiviimise eest aastail 2011-2012
• Rosaali (Roosi) Karjam pikaaegse ning järjepideva Kihnu pärimuse talletamise eest