Eesti ja Vene teadlased korraldavad Peipsil ühisekspeditsiooni

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Vene järveteadlaste märtsikuiseid ühisekspeditsioone Peipsil on korraldatud 2004. aastast.
Eesti-Vene järveteadlaste märtsikuiseid ühisekspeditsioone Peipsil on korraldatud 2004. aastast. Foto: Lauri Kulpsoo

Homme ja ülehomme sõidavad järveuurijad Eesti-Vene ühisekspeditsioonile Peipsile, Lämmijärvele ja Pihkva järvele, et võtta veeproove ning teha proovidest põhjalik analüüs.

Eesti piirivalve hõljukiga sõidetakse esmalt Mustveest üle järve Oudova suunas. Sellelt teekonnalt võetakse seirejaamadest proovid hüdrokeemiliseks ja hüdrobioloogiliseks analüüsiks. Kolmapäeval suundutakse Lämmijärvele ja Pihkva järvele.  Kahe päevaga sõidetakse läbi kogu piiriveekogu 3500-ruutkilomeetrine akvatoorium ja võetakse proove 14 seirejaamast. Jaamadest kuus asuvad järvel Eesti, kaheksa aga Venemaa osal.

Eestist osalevad ekspeditsioonis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali teadurid ja spetsialistid. Venemaa poolelt Pihkva hüdrometeoroloogiakeskuse töötajad. Ekspeditsiooni juhiks on Eesti Maaülikooli vanemteadur Külli Kangur.

Seekordse uurimistööga tahavad teadlased saada senisest terviklikuma pildi Peipsi järveosade ökoloogilisest seisundist ja vee kvaliteedist talve lõpus, enne kevadiste protsesside algust. Näitajaid on kavas võrrelda ka varasemate tulemustega.

Külli Kanguri kinnitusel on ühisekspeditsioone korraldatud järjest 2004. aastast. Selle ajaga on halvenenud eelkõige hapnikuolud, sest järve põhja settinud vetikamasside lagundamiseks kulub hapnikku järjest enam. Aastad pole aga vennad. Näiteks 2008. aasta märtsis sõitis hõljuk enamasti avavees, 2009. ja 2010. aastal samal ajal oli jää kohati kuni 90 cm paks. Mõistagi erineb hapnikusisaldus jääaluses ja jäävabas vees väga palju.

Toitainete ehk teisisõnu reostuse sissevool Pihkva järve lõunaosast pole Eesti teadlaste andmetel kahanenud. Lämmijärve ja Peipsi seisund on seetõttu nii elustiku kui keemiliste näitajate poolest kesine ja ebastabiilne, Pihkva järves aga lausa halb. Vene pool on aga märganud olukorra paranemist. Et proovid oleksid võrreldavad, korraldataksegi ühiseid väljasõite.

Naaberriigi teadlastele on plaanis üle anda ka mullu sügisel trükist ilmunud mahukas 60 autori koostöös valminud Peipsi venekeelne monograafia, mille peatoimetaja on Tarmo Timm.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles