Tasuta bussisõidust jääb puudu kolm miljonit eurot

Foto: Kristjan Teedema

Tallinlased sõidavad juba teist kuud bussi, trammi ja trolliga ilma rahata. Tartu abilinnapea Raimond Tamm  ütleb aga, et piletiga sõitvaid tartlasi lahutab sellisest elust kolm miljonit eurot, mida ülikoolilinnal nende heaks kusagilt võtta pole.

Tallinna linnapea, vana rebane Edgar Savisaar, pani pealinlastele liikuma tasuta ühissõidukid. Mis takistab Tartu linnavalitsusel sama sammu astumast oma maksumaksja, bussipileti ostja heaks?

Selle küsimusega on meie poole pöördunud väga paljud tartlased. Meie esimene küsimus selle teema juures on: mis on tasuta transpordi eesmärk? Linnavalitsuse vaatevinklist on tasuta transpordi peamine eesmärk vähendada linnas autode kasutamist.

Autoga liikleja ei hakka ühissõidukeid kasutama odava hinna või tasuta sõidu pärast, sest auto kasutamine on alati kulukam kui bussiga sõitmine. Autost toob inimese bussi ainult teenuse mugavus ja kvaliteet: peatus peab olema lähedal ja buss peab võimalikult kiiresti sihtkohta jõudma.

Need tingimused on ju täidetud: peatused on Tartus inimeste kodule lähedal ning bussid on uued ja mugavad.

Aga liinivõrk ei toimi. Sellele tahamegi tähelepanu pöörata. Kui teeme tasuta ühistranspordi, siis paneme jalakäijaid rohkem bussiga sõitma, selline on meie arvamus. Esmane eesmärk, autojuhid bussiga sõitma panna, jääks aga täitmata.

Teisalt tähendaks tasuta ühistransport linnale ligi kolme miljoni euro suurust lisaväljaminekut, sest nii palju raha tuleb praegu piletimüügist.

Aga mis on linna eelarves üleliigne kolme miljoni suurune kulu? Kas jätame koolid remontimata, et inimesed saaksid tasuta sõita? Aga miks peaks ühissõiduki kasutaja olema eelisseisus nende ees, kelle lapsed käivad remontimata koolis? Selline valik ei ole mõistlik.

On paratamatu, et inimene peab igapäevases elus tegema kulutusi. Transport on üks neid alasid, kus ta saab valida: kas liikuda jalgsi, jalgratta, auto või bussiga.

Ühissõiduki pilet on suhteliselt odav, inimene saab kuus ligi paarikümne euroga oma sõidud tehtud. Inimesele on see üsna väike summa, aga linnas tervikuna on kolm miljonit eurot suur raha.

Kas Tallinnas jäävad nüüd koolimajad remontimata?

Tallinn lähenes asjale teisiti. Tartus on uued bussid ja Tallinna linnavalitsus nägi, et samasuguse olukorra saavutamiseks ehk busside, trollide ja trammide väljavahetamiseks kulub meeletult suur raha.

Odavam oli teha tasuta transport, sest kui midagi on tasuta, siis ei saa inimene kvaliteeti nõuda. Kui inimene maksab, siis hakkab ta ka kvaliteeti nõudma.

Tartu selle aasta eelarvest läheb ühistranspordi korraldamiseks 7 753 500 eurot. Millele see raha kulub?

Lõviosa ehk 7 584 500 eurot läheb ASilt Sebe veoteenuse ostmiseks. Bussijuhtide ja sõitjate turvalisuse tagamiseks kulub 1600, bussiinfo hooldamiseks 2400, piletite trükkimiseks 15 000 ja levitamiseks 150 000 eurot.

Mullu teenis Tartu linn bussipiletite müügist 2 873 612 eurot. Reisijateveo kulud ületasid aga piletimüügi ja muid ühistranspordiga seonduvaid tulusid 3 653 809 euro võrra ja nii suure summaga linn avalikku liiniveoteenust eelmisel aastal doteeriski.

Kui palju kulub menetlusosakonnale, mille kuus töötajat kontrollivad bussides pileteid ja kolm vormistavad dokumente?

Menetlusteenistuse juhataja hinnangul kulutati 2012. aastal sõitjate sõiduõiguse kontrollimisele ligi 50 protsenti tööajast, seega pool osakonna kulutustest.

Mullu kulus menetlusteenistuse töötajate töötasuks 65 497,5 eurot, personalikuludega kaasnevateks maksudeks 22 531,5 eurot, halduskuludeks 3004 eurot, koolituseks 789,5 eurot, sõidukite ülalpidamiseks 9976 eurot, inventarile 319,5 eurot ning eri- ja vormiriietusele 96 eurot.

Kas menetlusosakonna raha tuleb samuti ühistranspordi korraldamise kuludest?

Ei, selleks on linnaeelarves eraldi read.

Kindlasti saab midagi kokku hoida ja ehk annab kokkuhoiuga ka Tartus tasuta bussisõidu korraldada.

Tasuta bussisõiduga õnnestub kokku hoida vahest 200 000 eurot. Sel juhul jääks ära piletite trükkimine ja levitamine ehk ligi 150 000 eurot. Menetlusosakonna pealt saab kokku hoida 51 000 eurot ja tulebki 200 000 kokku.

Aga see on arvestusega, et bussisõit on kõigile tasuta. Kui teeme nagu Tallinnas, et sõit on tasuta vaid kohalikele, siis oleks kontrolle ikka vaja. Tasuta sõit vaid tartlastele võiks olla osaliselt mõttekas, sest nii suureneks ilmselt linlaste hulk ja nendelt linnale laekuv tulumaks.

Kas siis nii jääbki?

Linnale tuleb kasuks, kui auto kasutajad hakkavad ühissõidukeid kasutama ja sellega me tegeleme. Tartu ühistransporti uurinud sakslased toonitasid, et hästi toimib see siis, kui busside väljumisel on kindel intervall. Seda on võimalik saavutada vaid liinivõrgu ümberkorraldamisega. Sakslaste kandev idee oli linna keskse bussiterminali loomine.

See pole midagi uut, meil oli kesklinnas linnaliinide bussijaam.

Usun, et see toimiks hästi ka nüüdses Tartus. Ühtne bussiterminal tähendab, et inimesel on võimalik ühe ümberistumisega jõuda linna igasse otsa. Ümberistumine oleks korraldatud nii, et kesklinna terminali tulevad kõik bussid ühel ajal. Kui jõuad terminali, on järgmine buss ees ja saad kohe edasi sõita.

Kavatseme selle mudeli tänavu teoreetiliselt läbi mängida ja vaadata, kuidas see inimeste liikumist mõjutab.

Kuhu bussiterminal teha? Vana platsi linn enam ilmselt tagasi ei saa, kesklinnas polegi selleks kohta.

Terminali asukoht pole paigas. Umbropsu ei saa otsustada, vaja on põhjalikku analüüsi. Asjatundjad on esmastes arvamustes viidanud bussiterminali asukohana Riia tänava kaubamajade vahelisele alale ja Vabaduse puiestee kaubahalli pargiga piirnevale lõigule.

Tartlased kurdavad aastaid, et bussid sõidavad nagu rongid: kõik lähevad enam-vähem ühel ajal peatusest minema ja siis muudkui oota. Mis kiusu te ajate, kas selle vastu ei anna midagi teha?

Selle vastu aitab ennekõike uus liinivõrk. Tartus on väga palju bussiliine, linn ei vaja tegelikult neid kõiki.

Nii palju erinevaid liine ei võimaldagi teatud kellaaegadel busside üksteise taha rivistumist vältida. Bussid hakkavad küll eri kellaaegadel erinevatest kohtadest kesklinna poole liikuma, kuid päeva jooksul väljumisaegade vahe üha väheneb, sest liini läbimiseks kulub erinev aeg. Nii ongi bussid ühel hetkel üksteise sabas kinni.

Lisaks on hästi levinud probleem see, et mitme liini bussid liiguvad teatud maa samal marsruudil, näiteks Riia tänavat pidi. Rahvas kipub esimese bussi peale minema ja see buss võib graafikust maha jääda. Teine buss, millele pole enam nii palju sõitjaid, kipub jälle graafikust ette jõudma. Nii need kusagil ühel ajal kokku juhtuvadki.

Inimesed kaebavad palju bussigraafikute üle. Pidasimegi just plaani, kuidas suvel praeguse liinivõrgu busside graafikuid hajutada. Kuidas see õnnestub, selgub suvel.

Millal uus liinivõrk tööle hakkab?

Niipea, kui oleme selle läbi proovinud ja selgub, et see on bussisõitjatele kasulik. Loodame võimaliku uue liinivõrguga seotud analüüsi ja sõitjatelt tagasiside küsimisega valmis saada sel aastal. Sõiduplaane tehakse kaks korda aastas, juunis ja septembris. Kõige varem võib uus liinivõrk tööle hakata 2014. aasta juunist.