Kui adrad olid teistsugused

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli botaanikaaia loodushariduse administraatori, väikest kasvu Vilma Veldre käes kerkis vana tööriist kerge vaevaga õhku.
Tartu Ülikooli botaanikaaia loodushariduse administraatori, väikest kasvu Vilma Veldre käes kerkis vana tööriist kerge vaevaga õhku. Foto: Sille Annuk

Proovi atra tõsta, soovitab kiri Tartu Ülikooli botaanikaaias avatud uue näituse eksponaadi juures. Tasub proovida, isegi Tartu Ülikooli botaanikaaia loodushariduse administraatori, väikest kasvu Vilma Veldre käes kerkis vana tööriist kerge vaevaga õhku. «Mis viga atra niisama tõsta, sellega töötamine on hoopis midagi muud, jõudu on vaja omajagu,» seadis Vilma Veldre aga tõe jalule.

Ader on üks osa botaanikaaias avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusest «Kui põllud põlesid», mis keskendub alepõllundusele. Näitus avab alepõllunduse kui maaharimisviisi olemuse ning annab võimaluse tutvuda alepõllunduse katsetega tänapäeval, tutvustas väljapanekut botaanikaaia õpetaja ja programmijuht Tarmo Niitla. Nüüdisaegseid alepõllunduse katseid saab vaadata telerist. Huvilistel on võimalik ka töölehti täita ja nii saab näitusel omandatud teadmisi proovile panna.

Eestis on alepõlde tehtud tõenäoliselt ligi 6000 aastat. Keskajast 19. sajandi teise pooleni põletasid alet nii mõisad kui ka talud. Näitust võib uudistada 24. veebruarini iga päev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles