Röövkalad kontrollivad ökosüsteemi

Kai Ginteri doktoritöö juhendaja, maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteaduri Külli Kanguri kinnitusel jäid koha parimad ajad Peipsis 1980. aastate lõppu, üsna hea oli selle kalaliigi seisund veel lähiminevikuski.

Viimastel aastatel on aga koha, iseäranis suurkalade arvukus muret tekitavalt vähenenud. Ka suuri ahvenaid on järves jäänud vähemaks.

Röövkalade ülesanne on hoida järves kontrolli all prügikalade populatsioone, selgitas Kangur. Kui suured kalad hukkuvad või nad välja püütakse, muutub drastiliselt ka veekogu ökosüsteem.

Väikesed kalad söövad ära kogu zooplanktoni. Viimane peaks aga kontrolli all hoidma taimset planktonit. Kalastiku muutuse tagajärg on see, et suvised veeõitsengud intensiivistuvad märgatavalt.

Külli Kanguri hinnangul on röövkalade arvukust vähendanud vahepealsed väga kuumad suved. Liiga soe vesi ja sinivetika vohamisest tingitud öine hapnikupuudus on hukutanud hulga kalu.

Ka on röövkalade püük liiga intensiivne, leidis teadlane.

Pole põhjust loota, et samuti agressiivne röövkala haug võtaks toiduahelas üle väheneva arvukusega koha rolli.

Haug peab väiksematele kaladele jahti pigem kalda ääres, ligikaudu 95 protsenti Peipsist on aga avavesi.