Ettevaatust, libe! Sellised hoiatused tekivad Tartu suurte ja väikeste poodide ning asutuste ustele talvel, nii on see kestnud juba aastaid. Kas tõesti piisabki vaid hoiatamisest ja käidav uksealune võibki libe olla? Ega ikka või küll.
Ukseesise libeduse eest hoiatavad arvukad sildid
21. jaanuar 2013, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord on eluohtlik ja pilt kole,» iseloomustas Tartu kunstigümnaasiumi direktor Peeter Kikas kooli sissepääsu. Eluohtliku olukorra all pidas ta silmas 2005. aastal välistrepile pandud väga libedaid plaate. Paljud õpilased on end oludega kohandanud ja sisenevad koolimajja uisusammul ehk targu jalgu lohistades.
«Ma polnud selle remondi ajal siin direktor,» märkis Kikas. «Linn andis raha, ju oli tööga kiire ja nii saigi trepile täiesti vale materjal. Need plaadid ei kõlba!»
Veidi enam kui nädal tagasi arutas koolijuht libeda trepi ja halvasti käivate uste probleemi Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna töötajatega. «Midagi kindlat ei lubatud, öeldi, et raha pole, aga ääri-veeri anti märku, et nad püüavad midagi ära teha,» oli Kikas lootusrikas.
Hoiatusest ei piisa
Kunstigümnaasium pole ainus, mille uksel on libeduse eest hoiatav silt. Reedel tehtud väike ringsõit näitas, et kukkumise eest hoiatavaid kirju leiab ka poodide ustelt.
Kas tõesti piisab vaid hoiatamisest või peab hoone omanik igal talvel libedaks muutuva ukseesisega midagi ka ette võtma?
«Kui olukord on ohtlik, tuleb kindlasti midagi ette võtta,» vastas Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint. «Koolilaps peab turvaliselt garderoobi jõudma ja suured kaubanduskeskused peaksid klientidest hoolima, kasvõi porimatid maha panema.»
Et igal materjalil on kindel kasutusvaldkond, siis jälgitakse tema sõnul ehitiste vastuvõtmisel hoolega, kas materjale on õigesti kasutatud.
«Kui ukse ette on pandud vale materjal, tuleb see välja vahetada,» ütles ta. «Kehvemaid plaate saab karestada ja neile võib paigaldada ka libisemist takistava teibi. Kahjuks hakatakse meil asjaga tegelema aga siis, kui õnnetus on juhtunud.»
Omanik vastutab
Aint toonitas, et hoiatussilt ei vabasta hoone omanikku vastutusest, silt juhib ohule ainult tähelepanu. Õnnetuste ärahoidmiseks palus ta linlastel ohtudest teatada heakorratelefonile 1789, järelevalveteenistuse meilile aeo@raad.tartu.ee või teenistuse töötajatele.
«Libedad ukseesised, jääpurikad, pudenevad karniisid, katkised trepid, kadunud käsipuud, tänavaaugud – need kõik on ohtlikud,» rõhutas Aint. «Neist tuleb teatada, pole mõtet omaette vanduda.»
Mis saab aga Tartu linnale kuuluva kunstigümnaasiumi libedast trepist? «Kas seal ei suudeta trepile liiva panna?» kostis linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson esimese hooga. «Plaat või mitte, ka betoon läheb libedaks. See on ikka hoolduse teema.»
Reedel polnud ta kooli probleemiga veel hästi kursis, selle nädala alguses lubas Jürgenson asja uurida.