Jooksvad kolmikõed Luiged on nüüdseks tuntud pea igale eestlasele, kuid Tartus räägitakse veel ka jooksvatest kaksikutest, kes linna peal pilke püüavad. Saage tuttavaks – 19-aastased kaksikõed Kelli ja Keiti Mets.
Kaksikõed Metsad püsivad alati teineteise lähedal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jooksevad nad muide kogu aeg, aastas kulub vähemalt kolm paari jooksutosse. Kodust trenni, trennis ja trennist koju, sest nii on kohe soojendus ja lõdvestus ka tehtud ning trenni ajal saab keskenduda harjutustele.
Linnarahva seas on tüdrukud tuntud. «Poemüüjad on küsinud, kas me olemegi need jooksvad kaksikud, ja vahel ka, et miks me kahekesi jookseme, kus kolmas õde on,» jutustasid nad naerdes, kuidas neid kolmikutest Luige-õdedega sassi aetakse.
Kaksikute treener Liina Utsal ütles, et nad on alati paarisrakendina koos. Ja tundub, et nad on ka alati hõivatud, sest päevi täidavad proviisoriõppe loengud ja praktikumid ning õhtuid trennid.
Samas kinnitasid nad, et kuna õppekoormus on suur ja peale koolipäeva peab kodus ka õppima, siis on trenn just hea vahepala, et pea ja vaim välja puhkaksid.
«Ega ma ju kohe ei jaksaks niikuinii õppida, parem siis vahepeal midagi muud teha kui niisama passida,» selgitas Keiti.
Tublid tulemused
Jooksevad õed viiendat aastat. Utsal sattus praktika käigus nende kehalise kasvatuse tundi ja õpetaja pakkus, et need õed võiks trenni kutsuda. «Läksime, hakkas meeldima ja siiamaani käime,» selgitas Kelli. Algul proovisid nad küll ka kaugushüpet ja tõkkejooksu, kuid peagi selgus, et parim valik on keskmaajooksu alad.
Utsali ja Metsade koostöö on olnud nii viljakas, et praegu on õed juba päris tugevaiks jooksjaiks sirgunud. Treeneril jagub tüdrukutele vaid kiidusõnu. «Nad on väga kohusetundlikud, ei kurda ja teevad alati kõik ära, mida ma neilt palun,» selgitas ta.
Kivilinna gümnaasiumis spordi ja inglise keele õppesuunaga klassis õppinud õed võitsid juba keskkooli ajal kõikvõimalikke jooksuvõistlusi. Suvel oli Keiti Eesti juunioride meistrivõistlustel 1500 meetri jooksus teine, Kelli neljas. 800 meetris jällegi Kelli teine ja Keiti kolmas. Ka olid nad koos õdede Luikede ja Egle Mätasega võidukas ekideninaiskonnas, kes oktoobri alguses Eesti meistrivõistlustel rahvusrekordit parandas.
Praegu käib ettevalmistus uueks hooajaks, esimene võistlus on plaanis jaanuaris.
Tuleval suvel plaanivad nad väljas ka 3000 meetri distantsi proovida, sest kuigi 1500 neile täitsa meeldib, on sellel distantsil väga raske läbi lüüa. Mõte maratonist tundub neile praegu veel hirmutav. «Liiga pikk!» tunnistasid nad naerdes.
Kool enne sporti
Suuri eesmärke neidudel spordi vallas ei ole, sest enda jaoks peavad nad tähtsamaks õpinguid. «Loomulikult pakub see rõõmu, kui treeningutel läheb hästi ja teeme häid tulemusi, kuid tulevikuks on haridus olulisem,» rääkis Kelli. Praegu on õed küll proviisoriõppe rebased, kuid nende unistuseks on arstiteaduskond.
Tihti juhtub, et nii sportlased kui ka arstid on pärit dünastiatest, kuid õed Metsad on oma tee ise rajanud. Ei nende vanemad ega vanem õde pole sportimisele keskendunud ega kanna valget kitlit, aga tüdrukud on just sellised otsused teinud.
Et läinud suvel jäid nad arstiõppe kohtadest väga napilt ilma, siis kevadel kavatsevad nad lõpueksamid ümber teha ja uuesti proovida. Kelli tahab saada kirurgiks, Keiti mõneks erialaarstiks – milliseks täpsemalt, ta veel ei tea, kuid ühe variandina mõlgub mõttes neuroloogia. Juba väiksest peale on nad tohtriametile mõelnud, sest tahaksid oma tööga inimesi aidata.
Isiklikud rekordid
Keiti Mets
• 1500 m 4.50,97
• 800 m 2.22,12
• 1000 m 3.08,98
Kelli Mets
• 1500 m 4.54,65
• 800 m 2.22,24