Estiko soovitab linnal avaturu müüa

Maire Elken käis eile harjumuspäraselt avaturul köögivilja ostmas ja leidis Aini Hermanni letilt meelepärast maitserohelist, kuid taamal laiutava tööstuskauba poole ta ei vaatagi ja seda tema meelest avaturul küll müüma ei peaks.

FOTO: Margus Ansu

Avaturg senisel kujul on minetanud oma vajalikkuse linlastele ja otstarbekuse kesklinna kuvandis, senise avaturu krundi võiks linn aga võõrandada, ütleb turu naaber Estiko kesklinna üldplaneeringu koostamisel tehtud ettepanekus.

Estiko leiab linnavalitsusele saadetud kirjas, et avaturul on antud müügilubasid paljudele kesklinna turule ebasobivate toodete müüjatele, turu praegune töökorraldus meelitab ligi asotsiaale, kes oma kohalolekuga peletavad eemale ostjaid, ning nii jätab turg vale mulje turistidele.

Juhataja Ain Tammvere allkirja kandvas kirjas pakub Estiko avaturu asukohaks turuhoone naabrust ja nimetab sama oluliseks kui asukohta uute, tänapäeva kesklinna avaturule kohaste kauplemisreeglite väljatöötamist.

Avaturg asub Estiko spaa­hotelli Dorpat kõrval.

Kriitikute küsimus on aastaid olnud, kas linnaettevõte Tartu Turg peaks mahitama täikat ja kahtlase väärtusega tööstuskaupade müüki. Turu juhataja Jaak Adamsoo vastus on, et see tagabki turule sissetuleku. Meeldigu või mitte, aga turuhoone on alailma kahjumis, avaturg aitab seda ülal pidada, annab kasumi ja toob linnaeelarvesse korrapäraselt dividende (mullu pool miljonit krooni).

Adamsoo ei salga, et selle kasumi toovad tööstuskaubad, sest neid müüakse kaksteist kuud aastas, rohelist kraami kuus kuud.

Eri arvamused

Tartu Turu nõukogu esimees Toomas Kapp nimetas väga heaks, et kesklinna üldplaneeringu koostamisel koguneb eri arvamusi, kuid ta ütles ka, et seni ei ole linn turu liigutamist arutanud.

«Turul saavad kokku ostja ja müüja, kui kellelgi tuleb idee, mille tulemusel ostja ja müüja olukord paraneb, võib seda arutada. Kõik peaksid võitma – ostjad, müüjad ja naabrid,» lausus Kapp. «Siis peaks väga hea idee olema.»

Turuhoone naabruses ja mõnel nädalapäeval avaturu pidamist ei pidanud Kapp heaks lahenduseks kahel põhjusel. Esiteks on seal parkimisega kitsas ja kui kilo juurikaid saabki käe otsas ära viia, siis viit kilo pigem mitte. Teiseks on tema sõnul paljudel inimestel, pereemadel ja kokkadel, harjumus hommikuti turult läbi minna, ja seda võimalust ei tohiks neilt ära võtta.

Küll on korduvalt teemaks võetud turu välimuse uuendamine. Võitlust ebasoovitava kontingendiga nimetas Kapp probleemseks: ega kedagi saa pelgalt selle pärast ära ajada, et ta on kehvemini riides ja kasimata.

Sügiseselt hõre

Eilne käik turule näitas, et müüjaid on, ostjaid ka. On köögivilja, käsitööd, aga väga rikkalikult on kergetööstuse toodangut. Suur hulk lette olid tühjad.

Köögiviljamüüjad ütlesid, et mida sügise poole, seda vähemaks jääb nii ostjaid kui müüjaid – poest saab odavamalt ja kergemini, väljas on juba külm ka. Aga et avaturg oleks otstarbeta ja selle võiks mujale viia või kinni panna, seda turulised ei arva.

«Käivad need, kes on harjunud,» ütles köögiviljamüüja Aini Hermann. «Turg on kultuurinähtus. Ükskõik mis maailma kanti lähed, saad rahvast ülevaate turul. Turg on linna süda.»

Turul eile ostmas käinud Maire Elken arvas, et turg peaks edaspidigi olema kesklinnas,

Turu juhataja Jaak Adamsoo ütles, et turu mujale viimise mõtet on mitu korda tõstatatud, aga turg on jäänud.

«Inimesed on selle kohaga harjunud. See on kõigile kättesaadav. Kui viia kusagile linna äärde, langeb külastatavus, kaovad rentnikud ja siis on tulemus ette teada,» märkis ta. «Valimiste eel on seda ikka küsitud, seni pole ükski erakond öelnud, et turg tuleks teise kohta viia või maha müüa. Aga et ärimehed seda kohta ihaldavad – see on ideaalne koht, paljusid see huvitaks.»

Estiko visiooni järgi sobiks sadamaala ja avaturu piirkond neljatärnihotellile ja linnarahvale teenuseid pakkuvale spaakeskusele.

Arvamus

Martti Preem
Tartu linnaarhitekt 1991–1995

Teema kerkib juba 20 aasta tagant uuesti üles. 1993. aastal üritasime ka tuua euroopalikku kultuuri, tuua puu- ja juurviljamüügi reedeti ja laupäeviti raeplatsile. See ei läinud linnavolinikele peale.

Teine mõte oli, et kujundame turuhoone ümbrusse ja sillapoolsele haljasalale talutoodangu ja lillede müügikoha. See ei läinud ka volinikele ja turu juhtkonnale peale.

Siis ei olnudki muud võimalust kui otsida Turu tänava äärest ära kolitavale turule uus koht. Jõesadam kuulus tookord linnale, selle taga oli tühi krunt, kus vedelesid laevavrakid ja muu selline. Oli võimalik saata turg sinna. Hiljem sai tehtud Väike-Turu tänav ja Turusild.

Nüüd saab siis uuesti arutada, kas on vaja aastaringset avaturgu, kus pool aastat on täika ja kaltsud. Võibolla hooajaline avaturg võiks tõesti toimida turuhoone juures. Avaturgu päris ära kaotada ei ole mõtet.

Tarmo Punger
Linnavolikogu liige (IRL)

Käisin paar nädalat tagasi Barcelonas turul, mis asub peatänava Rambla kõrval turuehitisena, samasugused katused ja käigud. Tundub Euroopa.

Jutt käib puu- ja köögiviljade turust. Ei tahaks sõna võtta teemal nimega täika, sellega tegelevad meil teletähed ja muud tublid inimesed, see on eraldi valdkond, täika ei peaks tõesti olema linnas seitse päeva nädalas lahti.

Turg on Eesti ja muu maailma mõistes koht, kus saab osta väike- või mahetootjate aiasaadusi või sinki ja vorsti. Ja mitte üksi nädalavahetustel, vaid ikkagi nii, nagu harjutud, kõikidel päevadel. Sellist turgu on kindlasti Tartule vaja. Kas see turg peab olema täpselt sellises geograafilises kohas, kas peab olema nii suur, on kindlasti diskussioonikoht. Aga see turg peaks kindlasti asuma kesklinnas.

Praegu, on see kellegi õnn või õnnetus, on turg linna maa peal, linnal on üks koht. Kui on mõni teine koht, tuleks see välja pakkuda. Ka linn ise võib selle välja pakkuda, aga siis tuleks sel teemal diskussioon algatada. Tuleb pakkuda teisi võimalusi.

Tagasi üles
Back