Tartu tasub auvõla unustatud sõdurite ees

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel kevadel algab Pauluse kalmistul Vabadussõjas langenute ühiskalmude korrastamine. Tseremooniaväljakule tuleb ka suur hauaplaat, kuhu jäädvustatakse kõigi langenute nimed.
Sel kevadel algab Pauluse kalmistul Vabadussõjas langenute ühiskalmude korrastamine. Tseremooniaväljakule tuleb ka suur hauaplaat, kuhu jäädvustatakse kõigi langenute nimed. Foto: Margus Ansu

Pauluse kalmistul Vabadussõjas langenute hauakohtade jälgedel üle poole sajandi valitsenud unustusaeg on lõppemas: Tartu linn alustab seal kevadel ühishaua korrastamist, rajatakse memoriaalsein ja valgustusega haljasala.

«See on meie auvõlg Vabadussõjas langenute ees,» ütles Tartu linnapea Urmas Klaas. «Tseremooniaväljak võimaldab meil seal jäädvustada ka ühishauda maetute nimed.»

Neid nimesid, mille nüüd on täpsustanud ajaloolased, on palju. Pauluse kalmistul 1934. aastal Vabadussõjas langenute mälestusmärgi avamiseks välja antud trükises on kirjas, et seal puhkab ühishaudades 254 vabadusvõitlejat: 48 lahingus langenut ning 116 haavadesse ja 90 nakkushaigustesse surnut. Tundmatuna on maetud vaid 14 võitlejat.

Pikk paus lõpeb

Nende kõigi matmiskoha korrastamine algas 1998. aastal, kui Tartu linn korraldas konkursi Pauluse kalmistul asunud Vabadussõjas langenute mälestusmärgi taastamiseks. Konkursi võitis skulptor Mati Karmini ja arhitekt Tiit Trummali võistlustöö «Patria», mis nägi ette nõukogude aja alguses hävitatud monumendi skulptuurse lahenduse taastamise ja tseremooniaväljaku rajamise. Võidutööst viidi ellu vaid osa: 1999. aastal paigaldati säilinud graniitalusele Mati Karmini loodud pronksskulptuur.

«Sel aastal jätkame Pauluse kalmistul Vabadussõjas langenute monumendi taastamise teise järguga,» kinnitas Urmas Klaas. Tööde käigus heakorrastatakse monumendi ees olev haljasala, väljakule seatakse üles pargivalgustus ja paigaldatakse suur graniitplokkidest vertikaalne hauaplaat, millele jäädvustatakse ühiskalmudesse maetud langenute nimed.

Monumendi taastamise teise järgu projekti on koostanud Tiit Trummal koos Mati Karminiga. «Pauluse kalmistule tuleb tagasihoidlik ja nüüdisaegne tseremooniaväljak,» iseloomustas Mati Karmin.

Ta lisas, et seni pole olnud tal mahti väljaku kallal skulptorina tööle hakata. «Et kõik oleks seaduste järgi ning kõigile asjaosalistele sobiv, oleme pidanud tegema palju bürokraatlikke toiminguid,» selgitas Mati Karmin. «Loodan, et saame seal varsti tööle hakata.»

Autoriõigusega seotud tööde tegemiseks otsustas Tartu linnavalitsus eile sõlmida lepingu Mati Karminit esindava osaühinguga Rematin. Memoriaalseina aluse katmine graniitplaatidega, urnide paigaldus ning langenute nimede ja reljeefse friisi lisamine maksab 82 800 eurot. Ülejäänud tööde tegemiseks korraldab linn lähiajal avatud riigihanke.

Kaitseministeerium toetab

Pauluse kalmistu tseremooniaväljaku rajamiseks on Tartu tänavuses eelarves 50 000 eurot, 37 000 euroga toetab kaitseministeerium ning ka linna lisaeelarvest on kavas eraldada kõigi tööde lõpetamiseks vajalikku raha.

Kui läinud aasta sügisel kavandas linnapea, et selle aasta võidupühaks saab Pauluse kalmistu tseremooniaväljak valmis, siis nüüd on selge, et nii kiiresti kõike seal ära teha ei jõua. «Töö läks suuremaks ja kallimaks,» selgitas Urmas Klaas. «Loodame seal kõik sel aastal valmis saada. Tähtajast tähtsam on, et Pauluse kalmistule maetud Vabadussõjas langenute ühishauad tuleb väärikalt ja hästi korda teha.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles